«Minu elu kiviajal» Mina olen Regina. Mina elan hubases avaras koobases, mis on kalda lähedal. Muidugi koos minu perega. Seal on alati lahutatud lõke, et soojeneda. Meie koobas me magame, toidu valmistamime ja varjume halva ilma, nagu vihm. Minu peres on abikaasa, tütar ja poeg. Et ellu jääda kiviajal, on vaja usinalt töötada. Näiteks, minu abikaasa peab oskama kaitsta meie pere, saada toitu. Ma pean vastutama majanduse eest, süüa teha ja hoida maja puhtana ja korras. Meie lapsed aitavad meil. Neil on kohustused ka, nagu meil. Meie poeg aitab isa saada toitu. Kahjuks, söömise ja tootmise meie riidede jaoks on vaja loomade tappa. Aga ilma seda, miel ei ole võimalus ellu jääda
", kui oli teisiti? KUNINGAS: Ei tea ma küll. POLONIUS: Siit võtke maha see, kui juhtund nii. Osutab oma peale ja õlgadele. KUNINGAS: Kuis tõendeid edasisi saaksime? POLONIUS: Ta vahel mitmeid tunde jalutab siin vahekojas ringi. KUNINGANNA: Nii see on. POLONIUS: Ta juurde sellal päästan tütre lõast ja meie kahekesi varjume. Te jälgige: kui pole armund prints ja sellepärast kaotand mõistuse, siis ärgu enam kantsler olgu ma, vaid mats ja voorimees. KUNIGAS: Eks saame näha. Tuleb HAMLET raamatut lugedes. KUNINGANNA: Kuid näe, ta vaeseke sealt tulebki. POLONIUS: Te minge minema. Ma kõnetan
annaabi.ee 
