Leidus ka õpetuslaule selle kohta, millist meest või naist valida. Parimaks peeti töökat ja tasast naist, neidusid hoiatati joodikust mehe eest. Vanapoisid ja -tüdrukud olid pilkealused, kuna vallalisus oli tollases külaelus taunitav. NÄIDE "Kosjahobu söötmine" (uus) NOOT Hakkasin hoosta hoidemaie, Läksin tuppa luusimaie, sälu sääri seademaie, pruuti varjult vaatamaie, varsa kapju vaatamaie, pruut see tukkus tule all, hõlma all mina kandsin heinad, pea tal oli põlve peal. kainelus mina kandsin kaerad. Mina pruudilt küsimaie: Ilma eide teademata "Kas sa tahad mulle tulla, tõusis aga täkukene, mulle tulla, mulle olla, kasvis kange ruunakene, tulla surmatunnini,
et üles saada. Räägitud sõnad ja nagu ei midagi teadev hääl virgutasid Indrekut, kelle liikmeid oli tabanud nagu halvatus. Juba jalul olles tahtis ta midagi otsustavat teha või öelda, aga ometi jäi lõpuks kõik tegemata ja ütlemata. Ainult neiu rääkis, nagu teeks ta seda kahe eest. Aga kui nad lumeveo lõpetasid, sest et Indrek pidi ära minema, ja kui neiu tuli teda väravale saatma, leidsid nad endid nagu kokkuräägituna peaaegu vastu seina seisva avatud värava varjult, hoides kõvasti teineteise ümbert kinni ja otsides silmaga silma ning huultega huuli. Nüüd ei sattunud enam suud viltu, vaid kindlasti ja kõvasti kohakuti, nii et Indrek tundis, kuidas neiu hambad tema huultesse tungisid, jättes peaaegu veremaigu keeleotsale. Aga valus see ei olnud, mitte põrmugi ei olnud, sellepärast oleks võinud veel kõvemini suruda. Aga neiul polnud rammu, nii et Indrek pidi oma jõu appi võtma, nagu tiriksid nad seal värava taga lumekelku, mis
annaabi.ee 
