Haynold, B. (2008). Islandi käokõrv. Külastatud 8. jaanuar 2014. aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Islandi_k%C3%A4ok%C3%B5rv 10 Harilik kirisamblik Graphis scripta Kirjeldus Tallus on koorikjas, valkjas või hall, harva pruunikas, hõlmad puuduvad. Harilik kirisamblik kasvab lehtpuude siledal koorel varjulistes paikades, kõige sagedamini leht- ja segametsades. Ei kasva parkides ega aedades varjulisuse puudumise tõttu. Hariliku kirisambliku tallust on puukoorest raske eristada, seda on näha heledama laiguna puukoore pinnal. Harilikul kirisamblikul esinevad alati ligi 1cm pikkused kriipsukujulised viljakehad. Hariliku kirisambliku nime seostatakse paljudes keeltes nende väljanägemisega, nimelt seostub nimi kirjutamise ja tähtedega, kuna viljakehad näevad välja nagu tuššiga joonistatud hieroglüüfid. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 116) Graham D. Schuster. ( 2005)
Roosivõre - Monet' maja kõrval Givernys seisid roosidele toeks suured võred, mis olid aia keskseks elemendiks. Kuigi Monet oli ehitanud aeda kolm ateljeed, on see maal tõenäoliselt maalitud õues roosivõre ees. Maja juures olnud aed oli loomuldasa suhteliselt rangeilmeline; selle iseloomulikem osa on tekstuuri ja värvide vaheline mäng. Vastandiks oli vesiroositiigiga aed, mis pidi rõhutama kumeraid jooni. See on vabam ja sinna valiti taimi lopsaka lehestiku ja varjulisuse tõttu. Valgus, mis veel peegeldub, on pehmem. Monet' ajal jagas aia kaheks sealt läbi sõitev raudteeliin. Värvikontrastid Monet'l olid põhjalikud teadmised varviteooriast ja ta kasutas neid kogu oma loomingus. ,,Roosialle Givernys" maalil on ta kasutanud põhivärvide vastandamist, näiteks kollast ja sinist, et luua optilist värinat. Samalaadselt kasutab ta külmade ja soojade toonide vastandamist.
annaabi.ee 
