siia ei tulnud ja ütleb pojale, et ega sa selleks ju siia ei tulnud, no mis sul mulle jälle öelda on... Nii hakkabki poeg peale oma jutuga kuidas isa ikka halba tööd teeb ja üldse kasumit ei saa, et miks sa ülikooli üldse lõpetasid kui siin korstnaid pühid ja sõnnikut laotad ja üldse tegeled asjadega mis pole sinu hariduse ega võimete järgi. Laseb aga nii edasi ja edasi kuni lõpuks märkab ta silmanurgast Ekket. Ta tõmbub tagasi ja küsib kas on kuskil varjulisemat kohta ja nii nad lähevadki praostiga tuppa. Lõpuks suudavad poeg ja isa ära leppida. Teise päeva hommikul on mehed varakult üleval, haaravad vikatid ja ruttavad tööle. Lõunale tulles on professori naine ahastuses, et sa oled nagu su isa, muud ei tee kui ainult tööd, et mul on igav ja ma tahan koju laste juurde. Professoril on väiksed plaanid juba maa ostmisega lapsepõlve külla, aga ta naine on katekooriliselt sellele vastu ja sinnapaika see jutt jääbki
lühike (kuni 1 mm) pruunikas lõhestunud tipuga keeleke. Õied või õisikud: Õied moodustavad pähiku. Pähikud on ohtetud, 6...8 mm pikad ja enam- vähem sama laiad ning koosnevad 1...3 õiest. Pähikud asuvad hõredas ühekülgselt pöörisjas õisikus, mis on tavaliselt 4...8 cm pikkune. Õisik on tavaliselt kaarjalt longus. Õitseb mais ja juunis. Liigi eritunnused: Nimi "longus" tuleb aga sellest, et õisikus olevad pähikud on longus Kasvukoha nõuded: eelistab rohkem varjulisemat kohta Kasutamine haljastuses: kasutatakse kiviktaimlates Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/lhelmikas.htm http://www.looduskalender.ee/node/20485 2.9 Siidpööris(Miscanthus) Konkreetne liik: Amuuri siidpööris(Miscanthus sacchariflorus) Taime kõrgus ja läbimõõt: Taime kõrgus kuni 200 cm Taime välislaadi kirjeldus: puhmik Lehed: Lehed kuni 60 cm pikkused, lineaarsed Õied või õisikud: Pöörisõisik kuni 25 cm pikkune, valge või roosakas-hõbedane
tulnud, no mis sul mulle jälle öelda on... Nii hakkabki poeg peale oma jutuga kuidas isa ikka halba tööd teeb ja üldse kasumit ei saa, et miks sa ülikooli üldse lõpetasid kui siin korstnaid pühid ja sõnnikut laotad ja üldse tegeled asjadega mis pole sinu hariduse ega võimete järgi. Laseb aga nii edasi ja edasi kuni lõpuks märkab ta silmanurgast Ekket. Ta tõmbub tagasi ja küsib kas on kuskil varjulisemat kohta ja nii nad lähevadki praostiga tuppa. Lõpuks suudavad poeg ja isa ära leppida. Teise päeva hommikul on mehed varakult üleval, haaravad vikatid ja ruttavad tööle. Lõunale tulles on professori naine ahastuses, et sa oled nagu su isa, muud ei tee kui ainult tööd, et mul on igav ja ma tahan koju laste juurde. Professoril on väiksed plaanid juba maa ostmisega lapsepõlve külla, aga ta naine on katekooriliselt sellele vastu ja sinnapaika see jutt jääbki
annaabi.ee 
