leiduva süsihappegaasi tarbijad.Nii nagu mandritel ,võib maailmameres eristada sarnaste eluvormidega ja kohastumisega taimede ja loomade kooslusi.Polaarmeredes ujuvad ringi vaalad ,morsad ja hüljesed ,troopilise laiuskraadide soojades meredes elutsevad korallid .Maailmamere erinevates osades elavad erinevad kalad,vetikad ,mikroorganismid. Kohastunud veeorganismid? Soe ja külm vesi pole ainuke ,mis määrab vee-elustiku mitmekesisuse.Ookeanites ja meredes leidub valguse-ja varjulembeseid ,soolasemat ja magedamat vett eelistatavaid taime-ja loomaliike .Maailmameres on väga mitmesuguste omadustega keskkondi ,millega on kohastunud teatud taimed ja loomad .Siin on sobivad tingimused nii kõige pisematele organismidele ,planktonile ,kui ka kõige suurematele sinivaaladele.Neid kõiki nimetatakse veeorganismideks.Suurem osa biosfääri elustikust koosnebki veeorganismdest. Vees tekkis elu ja arenas siin ligi 3 miljardit aastat ,enne kui esimesde organismid maismaale elama asusid
Neis piirkondades on kõige õigem kasvatada varjutaimi. Kahtlemata on tõeline varjuaed suurte puude all. Valgus, vari, linnud, putukad ja lõhnad loovad varjuaias erilise meeleolu. Jalgtee äärde paigutatud istepingil võib jalgu puhata ja kuumal suvepäeval ennast mõnusa raamatu seltsis istuma unustada. Suurema aia olemasolul võib teha näiteks mitu varjunurka, kusjuures iga koht on erivärviline. Näiteks roheline, roosa ja sinine. Hoonete ja puude varjus võib kasvatada nii varjulembeseid suvelilli kui ka looduslikke ja kultuurpüsikuid, mis mõjuvad dekoratiivselt pigem oma lehtede kui õitega. Sõnajalgu ja kõrrelisi saab eriti kaunilt kombineerida suureleheliste taimedega, kuid ka paljud madalad varased õitsejad saavad siin oma võimaluse. Varjulisi peenraid tuleb põhjalikult multsida, et pinnas niiske püsiks. Taimed vajavad huumusrikast, neutraalset kuni pisut happelist mulda, mille võib luua ohtralt puukoorekomposti lisades. Foto1
Ökosüsteem kui tervik Puisniit tervikuna on väga liigirikas, peamist osa etendavad seal valguslembesed rohttaimed, valdavalt mitmeaastased püsikud, eriti kõrrelised. Puisniitudel kasvab hõredalt mitmesuguseid laialehiseid puuliike (tamm, saar jt). Eesti liigirikkamas koosluses Laelatul kasvab 20x20 cm ruudul püsivalt koos kasvamas kuni 42 liiki sõnajalg-, paljasseemne ja õistaimi. Metsadest tekkinud niitudel kasvab peale niidutaimede ka varjulembeseid metsataimi olenevalt metsatüübist, millest see välja on kujunenud. Niidukoosluste iseärasuseks on taimemassi koondumine rohustusse ja kamarasse. Rohustu moodustavad maapealsed rohttaimede osad, kamara maaaluste osade pindmine kiht koos uuenemispungade, juurte ja kuluga. Kamaras, kus elab hulgaliselt mullaorganisme, toimub intensiivne taimeosade lagunemine ning huumuse teke. Niidumuldadele on omane tugevam huumuse kogunemine võrreldes samades tingimustes olevate metsade või põllumuldadega
annaabi.ee 
