- Tulemus glükoos Fotosünteesi tähtsus - Toodetakse inimese eluks vajalikke materjale nt: puit, puuvill. - Fossiilsete kütuste teke - Kontrollib atmosfääri CO2 ja O2 taset. - Toodetakse rakuhingamiseks vajalikku hapnikku. Millest sõltub fotosünteesi intensiivsus? - Valguse intensiivsus - temperatuur - CO2 hulk õhus - Taime varustatus vee ja mineraalainetega nt: N ja F - Taime füsioloogiline seisund nt: haiguse korral, puhkeseisundis - Taimeliik nt: Jänesekapsas on varjulembeline, päevalill on valguslembeline. Anaeroobne ja aeroobne Anaeroobne - ilma hapnikuta Käärimist kasutatakse: - veini ja õlle valmistamisel - jogurti valmistamisel - hapukurgid, hapukapsad - reovee puhastamine Aeroobselt glükolüüsilt anaeroobsele - suure füüsilise koormuse korral - võimalik saada kiiresti energiat - kestab paar minutit Anaeroobne hingamine - terviklik rakuhingamise protsess, milles hapniku asemel
Kurk on väga tundlik kultuur kasvutingimuste suhtes. Ta on soojaarmastav taim. Kõige tugevamalt reageerivad temperatuurile juured. Peamine juurestik on 10-15 cm sügavusel. Viljakandvuse perioodil on optimaalne mulla temperatuur +23-25°. Eriti halvasti talub kurk madalat mulla ja õhu temperatuuri koos nende suure niiskusega. Sellepärast on külma ilmaga parem kasta päeval, et ööseks peenrad natuke kuivaksid või kasvuhoone tuulduks. Mõningad aednikud arvavad ekslikult, et kurk on varjulembeline taim. Ta võib küll taluda mõningast varju ja annab seejuures head saaki kuid kurk on siiski valguslembeline taim. Suurim kurkide saagiperiood on intensiivse päiksepaiste ajal. Mittepiisava valguse puhul võib multðida peenraid valge kilega. See peegeldab valgust. Suurtesse kiletükkidesse tuleks teha 20-30 cm järel augud kastmiseks ja õhustamiseks. Kurk ei armasta tõmbetuult, kuid palavatel päevadel on vajalik kasvuhoones intensiivne tuulutamine
katavad umbes 17,6 % Eesti metsamaadest. Kirjeldus Kuusel on erinevalt männist sihvakas latv ja koonusekujuline tihti maani ulatuv võra. See, et puu on ka vanas eas terava tipuga, näitab, et ta kasvatab koguaeg kõrgust juurde. Kuusk pikeneb, kuni elab. Noores eas jääb ta kasvukiiruses männile ja kasele alla, keskeast alates läheb aga ette. Lõpuks sirutab ta ladva kõrgemale, kui mis tahes teine puu. Kuuse okkad asetsevad okstel palju tihedamalt kui männil, see osutab, et ta on varjulembeline puuliik. Lagedas paigas ei suuda ta iseseisvalt sirguma hakata. Ilma inimese abita saab noor kuusk tekkida vaid vana metsa varjus. Kuid seal kus kuusik juba kanda kinnitanud, pääseb ta lõpuks enamasti ka alaliseks valitsejaks. Eestis teadaolev kõrgeim puu on kuusk, mis asub Tartumaal Järvseljal. Selle vähem kui 200aastase hiiglase kõrgus on üle 45 meetri. Kuuse vanuse ülempiiriks on 400 aastat. Praegu loetakse Euroopa kõrgeimaks puuks kuuske, mis asub Sudeedi
Second level 30-70cm kõrguse tiheda Third level Fourth level kogumiku Fifth level Kohevat niiskemat mulda, kuivemal jääb kasv madalamaks Himaalaja adiantum Adiantum venustum 40 cm kõrguste lehtede Click to edit Master text styles laba Second level Väga varjulembeline, ka Third level Fourth level vähene päikesevalgus Fifth level mõjutab kasvu pidurdavalt Ogane astelsõnajalg POLYSTICHUM aculeatum Risoom jäme ja Click to edit Master text styles puitunud Second level 90 cm pikkused Third level Fourth level Eelistab varju, kasvab
annaabi.ee 
