Kreeklased eelistasid maalikunsti, kuid seda on säilinud ülivähe. Tahvelmaal leiutati kreeklaste poolt 6.-5. saj eKr, maal muutus transporditavaks. Esimesed säilinud tahvelmaalid 1.-3. saj pKr muumiaportree Faijumist, Egiptusest, mõõtudelt väikesed, kujutati noori inimesi. Temperavärvid looduslikud muldvärvid, Kreekas maalimisel kasutusel. Sideaineks oli mesilasvaha, parandades värvi kvaliteeti. Apollodoros Ateenast uuendas hakkas maalil märkima varjukohti, mängima valguse ja varjuga, võttis kasutusele perspektiivi (ilmselt silma järgi) Apelles A. Suure õukonnakunstnik, tõi maalikunsti naisakti maal ,,Aphrodite sünd" Seinamaalinguid on leitud Verginast, Makedooniast, kuningate hauakambritest, tuntuim on ,,Persephone röövimine Hadese poolt". Seinamaale on säilinud Pompeji's, mis jäi 79. a-l Vesuuvi purskest tulnud tuha alla. Seinamaalidel kujutati loodusvaateid või mütoloogilist ainest. Pompeji's on üks kuulsamaid
muumiast. (~3 saj pKr) Faijun. Reeglina kujutavad muumiaportreed noori inimesi, ilmselt on mingilmääral tegemist idealiseerimisega. kunstnikud ei tohtinud klassikalisel ajastul kujutada ei surma ega kannatust. Mimesise printsiip. klassikalise ajastu maalikunstnikest on kreeklased hinnanud kõige kõrgemalt kahte. kuigi loomingut pole säilunud. 5. saj eKr Apollodoros Ateenast - ta võttis kasutusele varju ja valgusega modelleerimise, ta on hakanud märkima tumedaid varjukohti, millega saadi reljeefsem ning silmatorkavam kujutis. oldi kindlat, et ta oli loonud oma maalidele ruumiillusiooni. sellest kaheldakse nüüd, kuna on leitud ebaõnnestunud või kohmakaid teoseid kus seda on üritatud teha. Kuna ruumiillusiooni jaoks tuleb kasutada mõõtevahendeid ei olegi nende tööd täpsed. 4. saj eKr Apeles - peeti kõige täiuslikumaks maalikunstnikuks, kujutas noori, oli aleksander suure õuekunstnik ning tegi temast portreid, kuid ka need pole säilunud.