Õisikuid ei näe me aga sugugi alati. Kõigepealt ilmub maapinnale vaid leherosett. See püsib igihaljana kolm või neli aastat, osa lehti kuivab vahepeal, osa elab üle talve, hävinute asemele kasvavad uued. Alles kolmandal või neljandal aastal tuleb lehtede vahelt välja pikk õisikuvarb ja areneb tihe õiekobar. Õied on rohekasvalged mõlemasugulised, kaheli õiekattega ja lühiraolised. Kust leida?? ((Sageli vaatab ta meile varjukast, kõduga kaetud metsaaluselt kavalalt otsa.)) Kuningakübar, Moneses uniflora Mitmeaastane taim. Õitsva taime kõrgus on 5 kuni 15 cm. Ümarad 420 cm läbimõõduga lühikesevarrelised lehed paiknevad varre alusel ligistikku. Servast lehed peenetäkilised, pealt läikivad. Ratasjas rippuv õis üksikult varre otsas, läbimõõt 1228 cm. Õis lõhnab meeldivalt. Õitseb juunis-juulis.Kust leida? PEREKOND UIBULEHT- PRYOLA ROHEKAS UIBULEHT Pyrola chlorantha Lehed on läiketud, tumerohelised
märjema liivapinnasega männikutes. Varjukates metsades, vahel ka puisniitudel esineb maad katvate laikudena kohati ka puudele tõusvat luuderohtu. Sutru nõlva alusest allikasoost leiti 1933. aastal uus endeemne taimeliik (Saarson, 1934), mis sai endale nimeks saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis). Väga harva leidub ka mustjat sepsikat (Schoenus nigricans ). Allikasood on tuntud taimeharulduste poolest, siin kasvab alpi võipätakas, tömbiõieline luga jt. Varjukast segametsast võime leida Viidumäe vapitaime luuderohtu. See kaitsealune taimeliik on meil praegusest soojema ja niiskema 37 subatlantilise kliimaperioodi relikt, mida Eestis looduslikult esineb vaid vähestes kohtades Saaremaal ja Hiiumaal. Lindudest võib tegutsemas kohata roherähni ja pähklimänsakut. Viidumäe salumetsades elab Eesti suurim maismaatigu viinamäetigu