neis seotud ühegi kindla aatomiga ja on järelikult vabadeks laengukandjateks. Dielektrik-väikse elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Indutseeritud laengud- juhtiva keha pinnale elektrilaengu kujunemine. Summaarne elektriväli juhis puudub. Elektriline induktsioon-juhtivate kehade pinnale elektrilaengute kujunemise nähtus. Elektriline varjestamine- nim.mingi keha kaitsmist elektrivälja mõju eest. Faraday puur- jäik varjestav metallvõrk Isolaator-ained jagatakse juhtideks, pooljuhtideks ja dielektrikuteks, siis mõistetakse dielektriku all tavalist mittejuhti ehk isolaatorit. Polariseerumine- ehk polarisatsiooni nähtus, on see kui osakesed jäävad omavahel seotuks ja nad kuuluvad jätkuvalt ühte ja samasse aatomisse pärast nihutamist. Dipool- dielektriku aatom, mis koosneb kahest ühesuurusest, kuid erimärgilisest laengust. Polaarsed molekulid elektriväljas( mikrolaineahju näitel) Vee molekuli
lahustunud soolad, olemasolu poolt. Iga makroioon koondab enda ümber väikestest vastasioonidest koosneva ioonatmosfääri. See erimärgilistest ioonidest koosnev pilv varjestab makroioonide laenguid ja takistab neil seeläbi omavahel interakteerumast (joonis 3.11a). Kuigi varjestusefekti sõltuvus väikeste ioonide kontsentratsioonist on keeruline, on ilmne, et mida kõrgem on väikeste ioonide kontsentratsioon, seda tugevam on nende poolt avaldatav makroioonide laenguid varjestav toime. P. Debye ja E. Hückel kasutasid mõistet ioonatmosfääri efektiivne raadius (r) kirjeldamaks väikeste ioonide mõju sfääriliste makroioonide omavahelisele interaktsioonile. Ioonatmosfääri efektiivset raadiust võib vaadelda kui vahemaad, mille tagant kaks makroiooni teineteise kohalolekut veel ,,tunnetavad". Vastavalt Debye-Hückeli teooriale: r = K/I (3.23)
annaabi.ee 
