Selle tagajärjel kasvab eraldunud laeng a välja tugevus .Lõpuks saavad välja tugevused võrdseteks ja nende summa on 0. Siis laenguid enam ei eraldu. Laengu pinnad on tasakaalus. JÄRELDUS: Laengute tasakaalu korral juhi sees elektriväli puudub. Sellel põhineb varjestamine.Juhi sees elektriväli puudub. (Ntv:älgu korral tuleb torusse ronida.) s=E/E Juhid on dialektilise konstandiga . Elektriline varjestamine on mingi keha kaitsmine elektrivälja mõju eest. Varjestatav ese paigutatakse mellkesta v metallvõrku, millel saavad tekkida industreeritud laengud. (nt teleri antennikaabel) DIELEKTRIKUD ELEKTRIVÄLJAS Siin on pos. Ja neg. Laeng üksteisega seotud.Seotud laengud ei saa vabalt liikuda, vaid ainult pöörduda. Kui palju nad pöörduvad, sõltub välja tugevusest. Pinnalaengute vahel tekib lisa elektriväli. Näeme, et lisaelektriväli on vastupidine välisele elektriväljale. Järelikult väheneb väljatugevus aine sees
sõltuda N-st ja mõlemad võivad olla ka N-st sõltumatud. 31 LIIGISISENE KONKURENTS – kahepoolselt kahjulik biootiline vastasseis. - konkurents lõplikule ressursile Suurimad konkurendid on üldiselt liigisiseselt. Konkurents jaguneb: 1. Sümmeetriline konkurents – kõik kaotavad võrdselt 2. Asümmeetriline konkurents – Joonistuvad välja võitjad/kaotajad nt: valguskonkurents Varjestatav vs mittevarjestav konkurents • Valguskonkurents: Suur varieeruvus, Pisike algedu viib suure ülekaaluni. PAR on varjestatav ressurss. • Juurte konkurents: varieeruvus on väiksem, kõik kaotavad võrdselt/proportsionaalselt. Mullaresursid ei ole varjestatavad. J.Weineri liigisisese konkurentsi eksperiment. Valge – ühe taime keskmine mass Punane – Taimede massi variatsioonikoefitsent.
annaabi.ee 
