kodupiirkonnast ja otsima toitumisvõimalusi kärestike alal: suuremate kärestike ja veskipaisude lähikonda koonduvad siis mitme pesakonna loomad, kes siiski püüavad vältida omavahelist kokkupuudet. Talvel rändavad saarmad enamasti väiksematele lisajõgedele, kus leidub jääaluseid tühikuid, allikakohti ja vaba vee alasid: need on paigad, kus leitakse rohkem toitu. Sageli on varjetingimused seal kesised, mistõttu loomad peatuvad ka juhuslikes varjetes puujuurte ja tuulemurru all. Varjena eelistab saarmas siiski jääaluseid tühikuid ja kaldaaluseid, kust pääseb otse vette. Saarma arvukuse suurenedes on ta suviti asunud ka meie sisejärvede kalda-aladele ja viimastel aastatel mererannikule. Siin elavad enamasti üksikud ja hõivatud kodupiirkondadest välja tõrjutud loomad. Talvise jääkatte tekkides on nad sunnitud naasma jõgedele, kus leidub sobivaid varjeid ja vette pääsemise kohti (Laanetu, 2007). 4. ELUVIIS
juhul kui impulside kulgemiskestvus seal on võrreldavad impulside kestvusega. Elektriliinid jagunevad kahejuhtmelisteks ja koaksiaalliinideks. On lihtne ja odav kuid puudusena sobib ta ainult kõrgemate pingete korral sest nõrkade signaalide korral võivad magnetväljad indutseerida häire pikkeid on kasutatavad loogikasignaalide korral ja kui liin on kujundatud keeru paarina siis kui üks juhe on maandatud siis hakkab see toimima varjena. Koaksiaalliinis on üks juhe kujundatudki varjena see väline juhe kujutab endast punutud sukka ta kaitseb häirete indutseerimist sisemisse juhtmessse ja samal ajal ka signaalide kiirgumist ümbritsevasse ruumi sobib hästi nõrkade signaalide edastamiseks. Liinid kujutavad endast hajuparameetritega ahelaid nad koosnevad nagu lõpmata suurest arvust induktiivsustest, mahtuvustest ja takistustest mis on jaotatud pikkiliini. Siin siis L1 ja R1 ja C1 on nimetatud jooksvad parameetrid see on liini induktiivsus, takistus
annaabi.ee 
