soodsa seisundi tagamine; • nahkhiirtega seotud keskkonnateadlikkuse tõstmine; • nahkhiirte arvestamine majandustegevuse kavandamisel; • nahkhiirte asurkondade seisundi ajakohastatud teabe kogumine kaitsetegevuse korraldamiseks; • nahkhiirte kaitseks vajalike õigusaktide toimimise tagamine ja kaitsekorralduslike meetmete kavandamine vastavates kavades. • nahkhiirtele oluliste vanade keldrite ja majade soodsa seisundi säilitamine; • varjekastide ülespanek selleks ettenähtud kohtades; • nahkhiirtele sobivate elupaikade soodsa seisundi tagamine; • uute võimalike ohutegurite, nagu rannikualade tuulegeneraatorite mõju uurimine. 8 Liigi kaitseabinõud Säilitada ja taastada tuleks loodusliku ilmega segametsi, soid ja veekogusi, samuti tuleks säilitada metsades ja parkides vanu puid ja hooneid. Luua rohkem
võib koguneda kümneid või sadu isendeid. Tiigilendlase arvukus on väike ja see liik on ohus mitmete asjaolude tõttu. Lendlaste elupaigad on hävimas üldise linnastumise tõttu ja üha vähemaks jääb sobivaid talvituspaiku, kus temperatuur säiliks sobivana ja kus poleks inimesi loomi häirimas. Negatiivselt võib mõjuda ka kemikaalide kasutamine putukatõrjes. Lendlaste kaitsele saab kaasa aidata sobivate varjekastide ülesseadmisega. Tiigilendlane on Eestis looduskaitse all alates aastast 1958. Tiigilendlane kuulub liigikaitse kategooriasse nr II . 9. Veelendlane Veelendlane on suhteliselt väike, lühikeste kõrvadega nahkhiir, kelle selg on hele- või punakaspruun, kõhupool on hallikasvalge ning kõrvad ja lennunahk pruunid. Tiivad on laiad. Veelendlane on meie tavalisemaid ja arvukamaid nahkhiireliike, kelle elu- ja
annaabi.ee 
