kvaliteedi paremust nagu neil oli. Germaanlaste taktika oli mõlemal juhul erinev: Teutoburgi lahingus meelitasid germaanlased roomlased metsa ja korraldasid neile varitsuse ja äkkrünnaku alla sattunud roomlastel ei jäänud enda kaitsmiseks eriti palju võimalusi. Raskendav asjaolu oli ka see, et siis oli roomlastel kaasas ka palju mittesõdureid, keda pidi kaitsma sünkroonselt vaenlase tõrjumisega. Weseri jõel aga läksid kaks väge kokku otse, ilma mingisuguste varitsuste, äkkrünnakute ja üllatusteta. Avatud maastikul ei pakkunud germaanlased roomlastele mingit konkurentsi. Teutoburgi lahingus olid germaanlastel enamasti oma traditsioonilised relvad: odad, mõned mõõgad ja vibud. Arminiuse meestel, kes olid eelnevalt teeninud Rooma abiväes, olid ilmselt relvad ja turvised, mis sarnanesid roomlaste omadega, aga enamik võitles ilmselt korraliku kaitsevarustuseta. Weseri jõel oli germaanlastel ilmselt aega ka relvi varuda, niiet üldine olukord
lipilduja asukoht), sealt edasi jaoülemani ja jaoülema juurest rühmaüle- mani; häire edastamiseks võib kasutada tõmmete süsteemi; ●● see jagu kelle poolt vastane peale tungib, jääb katma põhiüksuse ee- maldumist, jaoülem juhib jao tuld ja minemaliikumist; ●● kaetakse katva jao minema liikumist; ●● eemaldumine HKP; ●● üksus kokku, julgeoleku tagamine, uue laagri luure; ●● varitsuste teostamine; ●● ettekanded; ●● kui julgestaja märkab oma postilt vastase tegevust, siis kasutades häi- renööri annab ta häire edasi oma jao KP-le. KP omakorda jaoülemale ja jaoülem rühmaülemale; ●● peale häire andmist liigub julgestaja KP juurde ja annab olukorrast tea- da ning KP võtab julgestaja kohustused üle; ●● peale seda liigub julgestaja oma jaoülema juurde ning annab talle olu- korrast ülevaate;
annaabi.ee 
