Gaskoonlane palus härra Treville´lt puhkuseluba neile kõigile. Sõjaplaan oli järgmine: kui keegi tahab teada kuhu nad lähevad, siis ütlevad, et saadavad Athost puhkusele Forgesi tervisevetele. Kui kirja kandjaga juhtub midagi, siis sõidavad teised edasi ja nii niikaua kui kiri on kohal. "Kell kaks öösel lahkusid meie neli seiklejat SaintDenis värava kaudu Pariisist. Nii kaua kui oli pime, sõitsid nad vaikides. Vastu tahtmist allusid nad pimeduse mõjule ja nägid kõikjal varitsejaid. Koidu esimestel kiirtega pääsesid nende keelepaelad valla ja koos päikesega tuli tagasi lõbus tuju." Esimeses peatumispaigas, kus vahetati hobuseid jäi maha Porthos, sest võõras ründas teda, arvates, et ta on juht. Beauvais's sai haavata Aramis. Athos reisis koos d'Artagnaniga koos veel kaks tundi, kuid ta hakkas väsima. Ta käed muutusid kahvatuks, Bazin(Athose truu teener) aitas isanda "Kuldse Liilia" võõrastemajja. Öö jooksul olid ka teised teenrid
«Mina otsustan, et võtame Athose plaani vastu ja asume teele poole tunni pärast.» «Vastu võetud!» kordasid kolm musketäri kooris. Igaüks sirutas käe kukru poole, võttis sealt seitsekümmend viis pistooli ja hakkas tegema ettevalmistusi, et lahkuda kokkulepitud tunnil. 210 XX TEEKOND. Kell kaks öösel lahkusid meie neli seiklejat Saint-Denis' värava kaudu Pariisist. Nii kaua kui oli pime, sõitsid nad vaikides. Vastu tahtmist allusid nad pimeduse mõjule ja nägid kõikjal varitsejaid. Koidu esimeste kiirtega pääsesid nende keelepaelad valla ja koos päikesega tuli tagasi lõbus tuju. Nad tundsid ennast otsekui lahingu eel, süda peksis, silmad naersid ja nad tundsid, et elu, millest nad peavad võib-olla lahkuma, on lõppude lõpuks siiski ilus. Nende karavan näis üsnagi hirmuäratav. Musketäride mustade ratsude, sõdurite tublide kaaslaste sõjakas kõnnak ja reeglipärane samm, mis oli eskadronis harjumuseks saanud, oleksid reetnud kõige varjatumagi inkognito.
annaabi.ee 
