75, tabel 84]); materjali erikaal T/m3, ( = 0,75 T/m3); c kaldenurka arvestav tegur (c = 0,95 [1, lk. 72, tabel 76]). Tegur mis arvestab kaldenurga mõju tootlikkusele on arvutatud valemiga (2.2) = 0,35 = 0,35 0,4 50 = 7, (2.2) kus tegur, mis arvestab kaldenurga mõju tootlikkusele; tegur, mis arvestab kaldenurka horisondi suhtes ( = 0,4 [1, lk. 72]); e materjali loomulik varisemisnurk (e = 35 [1, lk. 72, tabel 77]). Asendades valemis (2.2) valemisse (2.1), saame lindi laiuseks B Q 600 B= = = 1,992m 576 tan v c 576 tan(7) 3 0,75 0,95 Standardseks lindi laiuseks võtan B = 2000 mm ja lindi vahekihtide arv i = 3. 2.2. Saadud lindi tugevuse varuteguri K kontrollarvutus Lindi varutegur K on arvutatud seosest (2.3)
tänavõrkudes.Eelis- on pikk eluiga,puudus- suur metallikulu,piiratud rõhk,väike tugevus väli koormustel. Nad on kaetud epoksüüd või bitumen kihiga. Keraamilised muhvtorud-kaetud glasuuriga,125-500mm ja pikkus 0,8-1,2m.Ühendus tõrvataku ja tsement mõrdiga Asbesttsementtorud-eelis väike kaal ja korrosioono kindlus,karedus.Puudus väike löögikindlus Pinnaste liigitus ja tehnoloogilised omadused: Mahumass-looduslikult niiske,tiheda pinnase m3 kaal,kn/m3 Loomulik varisemisnurk-suurim nurk Niiskus-pinnases sisalduva vee ja kuiva pinnase masside suhe % Alg ja jääkkobesus-pinnase mahu suurenemine kaevamisel % Pinnase pooride täituvus veega-kuiv alla5%, niiske 5-50%,märg 50-80%, küllastunud 100% Savipinnase plastsuse astmed-kõva,poolkõva,kõvaplastne,sitkeplastne,pehmeplastne,voolavplastne,voolav Liivpinnase tihedusasatmed-kohev,kesktihe,tihe,vesiliiv Pinnase tehn.omadused-tihedus,mahumass,survetugevus,sidusus,kaetavus,looduslik varisemis
Õppeaines Hoone osad oli ülesandeks joonestada lähteülesande põhjal 11 joonist (konstruktiivne skeem, I korruse plaan, vundamendi lõiked ja plokkide laotused, seinade lõiked, vahelagede lõiked, vahelaepaneelide jaotus skeem, lõige majast ning vaated). Kõik lahendused konstrueeris ja materjalid valis autor oma äranägemise järgi. Mullatööde projekti lähteülesandeks oli sama, mis hoone osades. Objektialuseks mineraalpinnaseks valis autor liivapinnase ning süvendi varisemisnurk sai valitud tabeli järgi - = 30°. Selle põhjal arvutati väljakaeve- ja tagasitäite mahud, materjali kogused ning valiti vajaminevad masinad. 3. MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART 3.1. Tööde loetelu Objektil vajavad teostamist projekti järgi järgnevad tööd: krundi märketööd, kasvupinnase eemaldus ehk koorimine, mineraalpinnase eemaldus, killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla, geodeetilised märgid taldmiku plokkidele, vundamendi taldmikuplokkide paigaldus,
· kasutatakse ebasobivat täitepinnast (näiteks külmakerkelist); · jämepurdtäidet kasutades pinnas ei tihene; · pole tehtud mahtude korrektset arvestust; toimuvad asjatud pinnaseveod; · seadmed ei vasta tehtava töö iseloomule, mistõttu tööd ei kulge ettenähtud graafiku kohaselt; · vee ärastamine organiseerimata või ebapiisav (põhjavesi, vihmavesi), mis raskendab töötamist ja leondab pinnast. 34. Mida naitab pinnase varisemisnurk Süvendi nõlval püsib pinnas teatud kindla nurga all, mis on omane antud pinnaseliigile ja mis oleneb ka pinnase niiskusest.Pinnase looduslik kaldenurk mõõdetakse sümboliga (fii). 35. Loetlege voimalusi vertikaalsete nolvade rajamiseks. Millises olukorras on vaja rajada suvenditele vertikaalsed nolvad? 36
paksuseks võtta · nimipaksus 0,5 m; · suurim paksus 0,5×1,33 = 0,67 m; · vähim paksus 0,5/1,33 = 0,38 m. (2) Raudteesilla omakaalu normatiivseks suuruseks võetakse omakaalu keskmine väärtus. Projekteerimise alused 41 LISA A Ehitusmaterjalide ja ladustatavate materjalide mahukaalud A1. Üldsätted (1) Mahukaal on normaalse pooride ja tühimike jaotusega materjali mahuühiku kaal (kN/m3). (2)Varisemisnurk (varikaldenurk) on puistematerjali kuhja külje puutuja- tasandi ja horisontaaltasandi vahele jääv maksimaalne teravnurk. ... Tabel A.1 Konstruktsioonimaterjalid Materjal Mahukaal (kN/m3) betoon kergbetoon: · tihedusklass 1,0 9...10 · tihedusklass 1,2 10...12 · tihedusklass 1,4 12...14 ...
annaabi.ee 
