Ka kõrvalhoonetel on kasutatud katusekivi. Tuleb rajada uus sadevee äravoolu süsteem. Kaaluda võiks ka katuseräästa laiendamist- kuigi see pikendaks fassaadi eluiga, ei pruugi see sobida hoone arhitektuuriga, moonutades liigselt algset siluetti. Aknad on tõenäoliselt säilinud ehitusaastast. Kuigi mõned liistud on ajaga arvatavasti hävinenud, tasuks aknad kindlasti taastada, mitte uutega asendada. Sama kehtib uste puhul. Ukse kohal olevast plekist varikatusest on õnneks säilinud üks detail, millel on samasugune meandrimuster nagu hoone krohv-ehisvööl. Selle alusel saab valmistada varikatuse puuduvad osad. Säilinud tükki peaks olema võimalik restaureerida. Plekk on piisavalt paks, nii et rooste pole tast võitu saanud. Mõne värvikübeme järgi saab ehk ka õige tooni välja selgitada. 8 EHITUSLIKUD JA FUNKTSIONAALSED MUUDATUSED ALGSE
keldrisissepääsu ette. Rääkimata sellest, et arhitektuurselt võiks see ju ka enam-vähem mõistlik välja näha. Head lahendust ei olegi. Joonis 2.21 Varikatus hoone sisenurgas, millele kogunev lumi ja vesi kahjustavad ka külgnevaid seinu (vasakul). Õhukesest plekist varikatus on läbi roostetanud (paremal). 51 Joonis 2.22 Varikatusest põhjustatud kahjustused välisseinal. 52 2.4 Seinad 2.4.1 Välisseinte lahendused 1930. aastate ehitusmääruste kohaselt pidi Tallinnas ehitatava elamu välisseina soojusjuhtivus olema 1,0 kcal/(m2·h·K) so. 1,17 W/(m2·K) (RT 59 – 1932, art. 495) ja Nõmme linnas 0,9 kcal/(m2·h·C) so. 1,05 W/(m2·K) (RT 43 – 1937, art. 386) soojus- tehniliste arvutuste alusel 1937. – 1939
annaabi.ee 
