Kulu-kasu analüüsi (KKA) on erinevate projektide hindamisel maailmas väga laialdaselt kasutatud meetod. Rakendatakse juhtudel kui turuhinnad ei peegelda projekti tegelikke kulusid ja hüvesid või kui projekti tulusid ja kulusid põhjustavate sisendite ja tulemitega ei kaubelda turul. Taolisel juhul ei suuda turg kõike adekvaatselt hinnata ning tarvis on mitteturulist hindamise protseduuri. Järelikult on turuhindade asemel vaja kasutada nn majanduslikke hindasid ehk varihindasid ning põhiküsimuseks jääb projektidest tuleneva kasu suhe kuludesse. Kulu-kasu analüüs jaguneb: · kvalitatiivne - arvamused, intervjuud, kirjeldamine, selgitamine jms; · kvantitatiivne- arvutused, rahalised (numbrilised) kriteeriumid. Tavaliselt alustatakse kvalitatiivse analüüsiga, kuid sellest võib jääda otsuste vastuvõtmiseks väheseks. Tuleks tugineda iga isiku arvamusele projekti mõju kohta
Kulu-kasu analüüsi (KKA) on erinevate projektide hindamisel väga laialdaselt kasutatud meetod. Rakendatakse juhtudel kui mõistetakse, et turuhinnad ei peegelda projekti tegelikke kulusid ja hüvesid. Või kui projekti tulusid ja kulusid põhjustavate sisendite ja tulemitega ei kaubelda turul. Sellisel juhul ei suuda turg kõike adekvaatselt hinnata ning tarvis on mitteturulist hindamise protseduuri. Järelikult on turuhindade asemel vaja kasutada nn majanduslikke hindasid ehk varihindasid. Tuleks baseeruda iga isiku arvamusele projekti mõju kohta või maksevalmidusele mingi hüvise eest. Seejärel tuleb need üksikud mõjud summeerida projekti sotsiaalseks mõjuks. Heaks kiidetakse need projektid, mille summaarne netoväärtus on positiivne. Kuna kasulikkust on raske hinnata, kasutatakse selle asemel kulusid ja tulusid. Netokasu saadakse, kui tuludest lahutatakse kulud. Vaatleme lihtsustatud näidet, kus 3 isikut A, B ja C on mõjutatud neljal järjestikusel
annaabi.ee 
