meeldis. Brecht kasutas selles ooperis I korda poksiringi (edaspidi samuti, selle põhimõte oli tegelaste vaheliste suhete näitamiseks). See songspiel tekitas suure skandaali. Publik hakkas märatsema. Seda oli Brecht ette näinud ning jagas näitlejatele viled, millega omakorda publik välja vilistati. „Kolmekrossiooper“ EE 1928, (teine koostöö) Berliin Selle teosega sai Brecht maailmakuulsaks. „Mahagonny linna tõus ja langus“ EE 1930, Leipzig Ooper sisaldas kabaree- ja varieteekunsti. Samuti sidus selles teisegi Zeitoperile omaseid tunnusjooni: • Filmi näitamine (ooperi)laval • Oli numbriline (lähtus Mozarti ooperitest) • Praeguse aja kujutamine (1929. a. alguse saanud) • Plakatid laval (ooperi majanduskriisi kujutamine. lõpumarss) 13 Weill ja Brecht lähevad tülli, kuna Brecht nimetas Weilli „vale Richard Straussiks“. Ta heitis
Varietee ja revüü eelkäija on prantsuse rahvalikesse naljamängudesse pikitud laulude põhjal iseseisvaks žanriks kujunenud laulum äng - vodevill (vaudeville). Nimetus tekkis arvatavasti sõnad est “voix de ville”( pr “linna hääl”), kun a n en de laulude päevakajalisus ja moraliseeriv sisu kajastas tõepoolest linnarahva häält. Vodevill on ka koomilise ooperi eelkäija. Kandunud Põhja- Ameerikasse, sai vodevill seal koos briti music- hall´ iga sealse varieteekunsti ja muusikali taimelavaks. V arietee (pr “variete”- mitmekesisus) on lavakunsti vorm, mis koosneb üksteisega üsna lõdvalt seotud üksiknumbritest, pakkudes laulu, instrumentaalmuusikat, tantsu, sõnakunsti, akrobaatikat, žongleerim ist, m ustkunsti jne. R evüü (pr “revue”- ülevaade, paraad) on erinevalt varieteest – üksikutest piltidest koosnev, kuid mingi läbiva sõnalis- muusikalise juhtmõttega seotud etendus, kusjuures raskuspunkt on just muusikal