137. Kohasus. Valikuväärtus. Kindla genotüübiga isendite edukate järglaste arv, võrreldes ja väljendades suhtena populatsiooni keskmisse või populatsiooni muude genotüüpidega isendite järglaskonda. 138. Suunav valik. Populatsiooni keskmine või tunnuse sagedus muutub vaadeldava tunnuse suhtes järglaspõlvkondades kindlas suunas. 139. Lõhestav valik. Selektsioon, kus sõltuvalt tingimustest eelistatakse järglaste andmisel tunnuse varieerumisrea äärmuslike tunnustega isendeid. 140. Stabiliseeriv valik. Kõrvaldatakse äärmusvormid. Toimub, siis kui populatsiooni keskväärtusega tunnusel on kõrgeim ja äärmusvormidel madal kohastumusmäär. 141. Selektsioonikoefitsient. (s) Arv, mis mõõdab genotüübi kohasust, võrreldes populatsiooni edukama genotüübiga. 142. Juhuslik geenitriiv. Alleelisageduste muutus väikese ristuva populatsiooni põlvkondades juhuslike kõrvalekallete tõttu
378. Suunav valik: selektsioon, kus järglaste andmisel eelistatakse tunnuse muutlikusrea ühes otsas olevate tunnusvormidega isendeid, nt taimede sordiaretus ja loomade tõuaretus, looduses toimub siis kui keskkonnategurid muutuvad mingi perioodi jooksul ühes suunas, olemasolev liik evolutsioneerub ja ilmnevad uued tunnused 379. Lõhestab valik: selektsioon, kus eelistatakse järglast andmisel tunnuse varieerumisrea äärmuslike tunnustega isendeid keskmiste tunnustega isendite arvelt, peab esinema kas tugev tugev vastava ekstreemtunnuse suhtes valikuline ristumine või peab populatsioon lagunema geograafiliste barjääride tõttu alampopulatsioonideks 380. Stabiliseeriv valik: selektsioon olemasoleva kvantitatiivse tunnuse keskvormi säilumist, ei toimu suunalist evolutsioneerumist, kõrvaldatakse äärmislikke vorme, nt inimlapse optimaalne sünnikaal on ca 3,6kg, sellest kergematel on
annaabi.ee 
