häälestusest. Vastukaaluks lahtise A- keele mängimise puhul on keskmine helikõrgus 6,75 senti, aga samas hälbe ulatus on 4,09 senti. Võib arvata, et pill oli halvasti häälestatud või oli süstemaatiline viga tingitud mingist muust faktorist. Samuti fis1 ja g1 aritmeetiline keskmine ehk süstemaatiline kõrvalekalle on väike, vastavalt 0,08 senti ja -1,13 senti. Vaatamata sellele on nendel mõlemail standardhälve peaaegu kõige suurem, ehk esitamise kordade varieerivus on olnud kõige laiema ulatusega. Fis1 esitused jäävad vahemikku -7,2 kuni 10,6 sendini ehk hälbe ulatus on 17,8 senti, seega juhuslikke kõrvalekallete ulatus on lai ning g 1 vahemikku -7,9 kuni 5,6 senti. Enamjaolt on helikõrgused üles mängides intoneeritud kõrgemaks, vaid g 1 madalamaks. Kõige kõrgemaks intoneeris Helin d1, mängides seda üheteistkümnendal korral 14,6 senti kõrgemaks kui on võrdtempereeritud etalon. Kõige madalamaks intoneeris
5. Strukturaalse klassikonflikti teooria 6. Alamklassi teooria (vt. Sissejuhatus sotsiaalpoliitikase, teema „Vaesus“) Vaesuskultuur kui subkultuur Kuigi vaesus maal on statistilises mõttes ulatuslikum kui linnas, on ta linnas paremini nähtav. Subkultuur (Fisher ́i järgi) on uskumuste, väärtuste, normide, tarbimise kogum koos suhteliselt selgesti eristatava sotsiaalse subsüsteemiga ja kultuuriga. 1. Mida suurem ja tihedam on koht, seda suurem on subkultuuriline varieerivus 2. Mida suurem ja tihedam on koht, seda intensiivsemad on subkultuurid (institutsioonid, kommunikatiivne võrk jms) 3. Mida suurem ja tihedam on koht, seda kõrgem on mittekonventsionaalse (mittenormikohase) käitumise näitaja (selliste isikute suhtarv) Urbaanse sotsiaalpsühholoogia põhiküsimused 1.Millist mõju avaldab linn kui elukoht indiviidile – tema käitumisele, hoiakutele, isiksusele tervikuna 2. Millised on inimeste sotsiaalsed suhted suurlinnades, nende iseloom, baas (millel
annaabi.ee 
