Sissejuhatus Jazzi ajalugu Jazzi (ehk mugavndatult dzässi) kujunemine sai alguse 19. saj. lõpul, kui USA lõunapoolsete osariikide mustanahalise elanikkonna hulgas toimus Aafrika ja Euroopa muusikaliste traditsioonide ristumine. Niinimetatud afro-ameerika muusika pinnal. Peamisteks allikateks olid töölaulud, ballaadid, spirituaalid, bluusid, minstrelite muusika ja ragtime. Dzässi iseloomustab variatsioonilis-improvisatsiooniline meloodia arendamine, ühtlaselt pulseerivale põhirütmile vastandatud meloodiarütmi ja saatepartii aktsentide nihked (off-beat), harmoonias paralleelne häältejuhtimine, tähtsuse omistamine interpreetide individuaalseie tämbrile, intonatsioonile, fraseerimisele jms. Esimesed kutselised dzässmuusikud ja -orkestrid tekkisid New Orleansi mustanahaliste kvartalites. Umbes 1917 sai dzässii keskuseks Chicago, hiljem New York, Kansas City jt.
............................ 8-10 lk Dzässis kasutatavad pillid ............................ 11-12 lk Kasutatud materjalid .................................. 13 lk Sissejuhatus: Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika on nüüdismuusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikuse mõjul. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist, spirituaalidest ja minstrelite muusikast. Iseloomulik on variatsioonilis- improvisatsiooniline meloodiaarendus (soolo- ja ühisimprovisatsioon), eriline rütm, kus meloodiarütmi rõhud võivad ennetada ühtlaselt pulseerivat põhirütmi, pillide ning inimhääle isikupärane kõla ja fraseerimine ning paralleel- ehk plokkharmoonia. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi
annaabi.ee 
