painduvuse suurendamiseks, aga ka kehakontrolli parandamiseks suurenenud liigutusvilumuste hulga kaudu. 3. Millised on võimalused omandatud kiiruse perioodiliseks ületamiseks? Sõltuvalt ettevalmistuse etapist aitavad kiirendusjooksud kaasa nii kiiruse arendami sele kui ka säilitamisele. Omandatud kiiruse perioodiline ületamine seisneb võistlusharjutuste sooritamises supramaksimaalse ehk maksi maalkiirust ületava kiirusega. Sel eesmärgil kasutatakse kergendatud tingimuste ja variatiivset meetodit. Kergendatud tingimustes parandavad sprinterid eelkõige sammu sagedust. Kuigi sammusagedus on sünnipärane võime, võib seda tree nin guga parandada 10–15%. 4. Kuidas aitab seitsmeastmeline kiirustreeningumudel kaasa kiirustreeningu planeerimisele? Selles mudelis avalduvad nii kiiruse-eelduste arendamine, kiirus- ja jõuvõimete arendamise optimaalne järjestus kui ka kiirustreeningu spetsiifilisus. 5
Kirjalikus kõnes kasuatakse teisest lausesüsteemi: sest ei saa edasi anda rõhku, ilmeid jne. Ka esialgne omamõtete kirja panek on suht primitiivne, aga miks? ... Impressiivne kõne eelneb ekspressiivsele. KÕNEAKTIDE PSÜHHOFÜSIOLOOGILISED RÜHMITUSED: Rühmitada võib mitmeti: 1)Mis neuroloogiline tasand on juhtiv: kommunikatiivne, nominatiivne (nimetamine, sõnavalik põhiliselt, järelkõne, kooskõne(sh kajakõne). Reegli asemel peaks kasutama variatiivset seletamist!! 2)programmeerimise iseseisvuse järgi: initsiatiivne, ajendatud (mis su nimi on?), reaktiivne, "võõras" kõne (esineb patoloogia korral (nt skisodel, sügava vaimupuudega), öeldakse mällu jäänud lauseid). 3) kõneoperatsioonide teadlikkuse järgi: (op-d, keeleüksused, kõnesegmendid) *teadlikud *teadlikult kontrollitavad (õppimise tulemus)! Oluline tasand! Metakeelelisi opp-e siin vaja. *ebateadlikult kontrollitavad (keelevaist) *teadvustamata
annaabi.ee 
