Kaardile märgitakse p. f. N. A. – pour féliciter Nouvel An – “et õnnitleda uue aasta puhul”. Samamoodi toimitakse rahvuspühade puhul. Paljudes riikides on selle rahvale riigi sünnipäev väga oluline ja seda pühitsetakse tões ning vaimus. See pole päev pesu pesemiseks ega auto parandamiseks. Visiitkaardile tehakse märge p. f. F. N. – pour féliciter Féte National – “et õnnitleda rahvuspüha puhul”. Kaastunde avaldamine võiks olla läbimõeldum, isiklikum, variatiivsem. Kaastunnet on vaja avaldada inimest tabanud õnnetuste korral. Mujal riikides saadetakse visiitkaart, millel tähed p. c. – pour condoler – “tunnen(-me) kaasa”. Seegi saadetakse ümbrikus. Adressaat vastab oma kaardiga, millel märge p. r. (tänamiseks). Eestis saadetakse pigem kaastundekaart, millesse sobib kirjutada ainult käsitsi. 9 Käime teistes riikides õppimas, tööl, pikaajalistes komandeeringutes
fantaseerimine. 3-4 aasta vanuses lisandub partneri tegevuse suunamine, kontroll ja hindamine võrdlemise näol ("Sa ei oska, aga X oskab"). Ka esineb emotsionaalseid reaktsioone kuni 9 korda enam. Laste omavaheline suhtlemine on oluliselt vähem reglementeeritud. Täiskasvanuga suheldes omandatakse normatiivne käitumine, eakaaslaste kollektiivis kujunevad aga individuaalsed käitumisjooned. Ilmneb ka erinevus keelevahendite kasutamisel. Kõne eakaaslastega on variatiivsem. Kiiremini väheneb nimisõnade osakaal, enam kasutatakse modaalseid (saama, võima, tahtma jne.) tegusõnu partnerile korralduste andmiseks ja hinnangulisi omadussõnu (hea, tore, kena jne.). Ka liitlauseid ja sidusaid lauseid kasutatakse laste omavahelisel suhtlemisel enam. Hargnenud ütlusi soodustab partneri kõnemõistmise madalam tase — laps vajab täiskasvanud partneriga võrreldes täiuslikumat selgitust.
annaabi.ee 
