kiviaegsest ühiskonnakorraldusest on enamasti väga üldine ja trivaalne, sisuliselt marksistliku ühiskonnajaotuse ürgühiskonna kirjelduse väikeste parandustega variant. Kultuurantropoloogilised paralleelid püügimajanduse tingimustes elavate ühiskondadega ning eriti etnoarheoloogilised uuringud muudes maades lubavad püügimajandusliku ühiskonna kohta mõningaid järeldusi siiski 16 teha. Samas on variantiderikkus küllalt suur ning on raske otsustada, millised jooned iseloomustasid just Eesti ala kiviaegset ühiskonnakorraldust. Kultuurantropoloogilist analüüsi kõrbetingimustes elavast kiviaegsest ühiskonnast võib eesti keeles lugeda: Marjorie Shostak. Nisa. !Kungi naise jutustus oma elust. Üldiselt on täheldatud, et püügimajanduslikud ühiskonnad on egalitaarsemad, kui viljelusmajanduslikud. Kuigi sotsiaalne hierarhia
Eelrooma rauaaja esimeses pooles olid veel kasutusel kivikirstkalmed. Samas tuleb märkida, et valdavat enamikku arvatavatest kivikirstkalmetest pole kaevatud ning nende ajaline kuuluvus on seetõttu ebaselge. Lisaks rajati varaseid tarandkalmeid, väikeste tarandikega kalmeid ja kangurkalmeid. Seega olid üheaegselt kasutusel mitmed erinevad kalmetüübid, nagu on täheldatav ka mitmetel muudel perioodidel ning maadel. Samas võib üsna kindlalt oletada, et kalmevormidde variantiderikkus ei tähenda erinevat ideoloogiat. Eelrooma rauaaegsetest kalmetest on kõige problemaatilisemad nn varased tarandkalmed, mille kas üheks alaliigiks või lausa eraldi kalmevormiks tuleb pidada väikeste tarandikega kalmeid. Samuti on polemiseeritav eelpoolnimetatud kalmete seos rooma rauaaegsete tarandkalmetega. Kuigi eelrooma rauaaegsed nelinurksete piiretega kalmed "avastati" alles 1970. aastatel (suur osa neist oli küll varem kaevatud, kuid teisiti dateeritud), on nende
annaabi.ee 
