Pealinnaks Vladimir, kõige suurejoonelisem, arhitektuuriliselt kauneim ehitis Uspenski katedraal. Ehitavad kiriku looduskaunisse kohta, valge kirik, pole eriti suured, väiksed kirikud, pilkupüüdvad, tekib valguse-varjumäng. Selles vürstiriigis on skulptuur (Bütsantsis, Kiievis pole). Novgorod sai 11. sajandiks iseseisvaks, enne oli Kiievi koosseisus. Palju varem oli üks tähtsamaid kaubandus-ja käsitöölinnu. Ühendus veetee kaudu nii Bütsantsiga kui viikingitega. Teed kutsuti ,,variaagidest kreeklasteni". Vahendasid kaupu idast läände. Ka seal on Sofia katedraal, esimene kirik. Oli 13-kupliline, puuhoone, põles maha. Hiljem ehitatakse samasse paika kivist katedraal. Novgorodis on omapärane kirikutüüp uulitsakirik. Need olid kaitsefunktsiooniga, paksude seintega, ühekupliline. Siin skulptuuri ei esine, seinamaalid freskodena. Kuna niivõrd täis maalinud, võimatu taastada. 14. sajandil tuleb Bütsantsist Theophanes Kreeklaneüks kuulsamaid
jõekese Rossi järgi. Tänapäeval Rjuriku kohta uuringuid, lausa DNA proove, sest Rjurikovitsi dünastia järeltulijaid veel Venemaal. Legend on kummaline, pole täpselt teada, kust Rjurik tuli. Kohalike rahvastega abiellunud, RJurikute dünastiasse soome-ugri geen võib olla hiljem tulnud. Arheoloogiline materjal näitab selgelt, et Venemaal on teatud piirkonnad, kus tuleb üpriski palju Skandinaavia päraseid leide. Need seotud riiki läbivate veeteedega. Tee variaagidest kreeklaste juurde ehk Ida tee. Peamine tee Soome põhjarannikut pidi Turu saarestikust mööda Porkalani. Sealt otse alla Tallinna sadama suunas (edasi Soome rannik liiga karide rohke) ja Volhovi juurde. Sealt väiksemaid jõgesid pidi enne Dnepri ülemjooksu, kust tuli laevu lohistada piki Dneprit alla. Lovatist võidi Volga peale minna, sealt sai Kaspia merele. Üks otsetee, teine idamaadesse viiv tee Kaspia mere kaudu. 8
annaabi.ee 
