hommikul, ja eit ütles, et ta talla niikaua seltsiks oleks, et ta teeks talle niikaua pidu ja keedaks talle süüa. Pakkus talle mõdu juua, aga Kalevipoeg teadis,et ka see on pettus ja ütles, et tal pole janu. Vaatas ringi, et ega seal salaust pole, ja nägigi tagaseinas väikest salaust. Uks läks ise lahti, kust tulid talle vastu sarviktaadi kõige tugevamad sõdalased, kuid keda Kalevipojal ei olnud sugugi raske võita. Sarvik oli hädas ja süüdistas Kalevipoega vargustes. Vargustes nagu kullakirstude ja tema kuldkellukese. Kalevipoeg kutsus ta võitlusesse, kui mees mehega, et võitlus oleks võrdne, pistis mõõga tuppe ja kellukese taskusse. Sarvik tuli tagakambrist kahvatunult lumivalge ilmega ja tahtis võtta keharammu kinnitamiseks seda rammujooki,mida eidkene pakkus, aga ajas kruusid segamini ja võttis hoopis jõuetuse jooki. Kalevipoeg aga kallas kohe teise kruusi rammujooki, mille peale ta muutus veel tugevamaks.
röövleid veel. Kui nad üheks ööks läksid mahajäetud külla ööbima, tulid samad vargad nende majja ja selgus, et varaste peidetud asjad olid samuti samas majas peidus. Oskar ja Rasmus peitsid varaste asjad ära ja kirjutasid politseile kirja. Kirjas nad kirjutasid pättide nimed ja varastatud asjade asukoha. Politseinikud võtsid pätid kinni ja said kätte ka varastatud kraami. Oskarile ja Rasmusele olid nad väga tänulikud.Nüüd, kui politsei enam Oskarit ja Rasmust vargustes ei kahtlustanud, said sõbrad oma teekonda jätkata. Ühel päeval sattusid rändurid Stensätra peresse, kes tahtsid Rasmust lapsendada. Esimesel õhtul oli Rasmus väga õnnelik, et lõpuks ometi leidis ta endale vanemad, kuid järgmisel hommikul sai ta aru, et tegelikult armastab ta Oskarit väga ja tahab ainult temaga koos olla.Nad rändasid koos edasi kuni jõudsid majani, kus tuli neile vastu üks naine nimega Martina. Rasmuse üllatus oli
" Mulle meeldis ta järjepidevus, et iga salmi lõpus oli sama lause. 10 fakti François Villonist: · François Villoni õige nimi oli François de Montcorbier. · François lapsendas väidetavalt tema onu, kes oli kiriku kanoonik, kui ta oli 8- aastane. · Sündis 1431. aastal Pariisis, pagendati 1463. aastal. Pärast seda puuduvad temast andmed. · Mõisteti poomissurma, kuid sai armu. · Osales mitmetes vargustes, haavas preestrit ning tema kirjutajat. · 1457. aastal võitis kuninglikul luulevõistlusel Blois linnas esikoha. · Luuletajana ei kasutanud enda õiget nimi, vaid oma kasuisa perekonnanime (Villon). · Tähtsaim teos on ,,Väike testament" ja ,,Suur testament". · Eiras kõiki tolleaegseid luulereegleid. · Elas kõrgkeskaja loojangul. · Eelkõige paroodiline luuletaja. Liis Kristiin Vaher, 10.B
annaabi.ee 
