2. Arvuti kelmused 3. Arvutiviiruse sh spämmi teadlik levitamine; 4. Arvuti või arvutisüsteemi töö blokeerimine - erinevad ründed arvutile või arvutisüsteemile, mille tulemusel arvuti või arvutisüsteemi töö blokeeritakse nt ülekoormuse tõttu (nt DDos ründed), aga ka nt ründed kodulehtedele, foorumitele jne; 5. Identiteedi vargused - isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine ehk nn libakontode tegemine. Identiteedi vargusena on käsitletavad sellised tegevused nagu teise isiku nimel ilma isiku nõusolekuta (virtuaal)konto loomine, teise isiku nimel e-maili konto tegemine või sellelt kirjade väljastamine. Salasõnad Lisaks asutusesisestele kuritegudele eksisteerivad ka väljastpoolt tulevate ründajate poolt sooritatud. Tüüpiline stsenaarium sel puhul on, et keegi, kel pole õigust arvutisüsteemi siseneda, tungib sinna tavalise kasutajana esinedes
kõrgkultuurides ja võivad isegi aastasadade pärast uuesti mõjule pääseda. · On vormirikkamad kui kõrgkultuurid · Keele ja normide põimik on keeruline · Erinevad kõrgkultuuridest olemuslikult teist laadi mõtlemise ja arusaama, elu ja maailma tõlgitsemise poolest Arhailine mõtlemine on kaemuslik, mitte abstraktne · Kinnituseks toob Hattenhauer vanade barbarite seaduste (Lex Salica umbes aastast 500) trahvikataloogid. Ei võeta tegu vargusena kokku, ei kasutata asja mõistet ja ei ole järjestanud väärtuse järgi. · Järjekord on olulisuse järgi elatusmajanduse tingimustes elava talupoja jaoks. · Teo objekti peab nägema või piltlikult ettekujutama. Suuline kultuur · Unustada ei tohi suulise kultuuri mälutehnilisi võtteid ja kirjaliku kultuuri vajadust väljendada lühidalt. Seadused kiilkirjatahvlitel · Ka seal ei ole õigussuhet abstreheeritud,
n Usuline ja traditsiooniline alus nüüdseks õigustusena taandunud n Lepingukäsitlused: vs keegi pole sõlminud, ei saa taganeda n Vägivald (nt marksism): vs isegi sõjavangide laagris nõuab valitsemine teatud legitiimsust n Aristotelese loomutäiuse teostumine, Rousseau- Robespierre'i ,,rahva tahe" kas on? n Weber: isegi varas tunnustab oma tegevust vargusena mõtestades teatud mõttes riigivõimu legitiimsust n Pierson, Held: toimivas (tõhusas) riigis pole legitiimsus kuigi suur praktiline probleem Deliberatiivne põhiseaduspatriotism n Jürgen Habermas: n Avatud ja konstruktiivse deliberatiivse arutelu protsess võimaldab jõuda parimate lahendusteni (vrd J. S. Mill) ja lahendi suurema legitiimsuseni (vrd Luhmann) n Seni ulatuslikku nõustumust kaasa toonud
satub vargusele peale, selleks, et vargus lõpuni viia tarvitatakse omaniku suhtes vägivalda. Ehk vargus kasvab üle röövimiseks. Näide: algselt on plaanis varastada, varastatakse asi ära ning põgenemisel keegi satub sellele peale – selleks, et põgeneda tarvitatakse vägivalda. Sellisel juhul vara äravõtmine ja vägivalla tarvitamine on ajaliselt lahutatud. Tegemist ei ole röövimisega, tuleb tegu kvalifitseerida vargusena ning vägivallana. - Finalistlik seos- vägivalla tarvitamine peab olema asja äravõtmise vahend, millega kannatanu vastupanu ületatakse. Vägivalla tarvitamine ja asja äravõtmine ei ole omavahel seotud, siis ei ole ka tegemist röövimisega. Kas tagajärg oleks võinud ilma teota saabuda – kas asja äravõtmine oleks saanud toimuda ilma vägivallata? Kui vastame, et ei oleks... kontrollküsimus: kas süüdlane kasutas vägivalda selleks, et
annaabi.ee 
