hsti vib ta kte peal kndida. Alailma jutustab ta teistele luiskelugusid, eriti selle kohta, et mnel kaugel maal elavat inimesed veelgi imelikumalt kui Pipi. Pipil on kodus ahv Hrra Nilsson ja knabstrupi tugu hobune, kes elab verandal Pipi snul selleprast, et kgis oleks ta jalus ja elutoas hobusele ei meeldi. Isalt pris Pipi kohvri kuldrahadega, mis vimaldab tal end ra elatada, ja leloomuliku fsilise ju. Pipi on maailma kige tugevam tdruk ning saab hlpsalt jagu kahest tema koju tunginud vargast. Ta vidab ka tsirkuse jumeest Tugevat Adolfit ja peaaegu vidab oma isagi, nii et ta vib olla maailma kige tugevam inimene ldse. Hobuse leststmine on talle tiesti tavaline tegu. Kergesti saab ta jagu huligaanide kambast, aga vihasel hrjal murrab sarved ra. Pipis ei ole julmust ega pahatahtlikkust. Kui kaks politseinikku tulevad teda lastekodusse viima, tstab Pipi nad lihtsalt ukse taha, aga prast annab kummalegi omakpsetatud piparkooke. Kaht varast, keda ta oma kodust tabas,
prostituutidest, tuhandetest ja kümnetest? Me ju ei eelda, et eranditult kõik ameerika naised on hoorad. Ega ma pole hiljem mõelnud, kui suur või missugune see tõepõhi seal on, ent põhikoolis räägiti meile küll palju viikingite rüüsteretkedest Saaremaale ja mujale ning kuidas nad seal ohjeldamatult naisi magatasid. Muhust on alguse saanud mõned väga suured ja rohkearvulised eesti sugupuud. No ja siis, kui mina põlvnen mingist ropust skandinaavia vargast, rüüstajast ja vägistajast? No mis sa teed. Ja taas retseptsiooni juurest tagasi teose juurde. Raamatus on mõned võrratud kujundid ja laused. Võib olla, et mõni keeleilu on tõlkes lisandunud, ent nii nagu eesti lugeja ei võrdle originaaliga, ei hakka ka mina seda tegema, vaid usaldan tõlkijat. Üks nähtus, mida autor oli kohati väga hästi sõnadesse tabanud, oli hirm. Kuna hirmu oli palju läbi raamatu ning
isane viibib samal ajal läheduses, kaitstes ja valvates pesa. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Rahvasuus on harakas tuntud oma vargaloomuse poolest, kes näppab inimeste järelt säravaid asju ja tassib need oma pessa. Seda lähemalt uurides on aga jõutud järeldusele, et tundmatud läikivad esemed muudavad harakad hoopis närviliseks ja kartlikuks. Samuti ei ole harakate pesadest midagi väärtuslikku leitud. Harakas ehk kiitsharakas, ka kiitsakas, harrastab vargust, sest et ta vargast ja vargust salgavast naisterahvast Taevataadi poolt loodud. Teisend laseb haraka põlvneda nõiast. Muiste põletatud nõid ära. Kõik muu muutunud tuhaks, ainult süda mitte. Võetud kadakane vits, löödud südant. Süda lõhkenud, seest lennanud harakas välja. Nii tekkinud esimene harakas maailma. Teise teisendi järele loonud vanapagan haraka. Sakslased peavad harakat nõialinnuks ja lasevad nõidu endid harakateks moondada; nad väidavad, et ta neetud olla, sest et ta Kristuse
Küsis küll naabritelt niiti ja nõela, parajat tükki riiet aga kuue paranduseks kuskilt ei saanud. Jäigi kuub niisuguseks, nagu pääsuke ta varga käest oli päästnud. Pääsuke kaua ei norutanud. Pani kuue selga, katkise koha katteks valge põlle ette, ja asus jälle tööle. Vahel, kui tal varguslugu meelde tuleb, siis sädistab: Pesin kuue, pesin kuue, panin aiale kuivama. Varas tuli, varastas. Mina vargast kinni kirr! Kuub läks katki kärr! 24 PÄÄSUKESED · KÄGU q Pääsukeste minek Johannes Käis Oli sügis. Lapsed istusid õues. Haab ja pihlakas olid juba kollased. Paksud pilved liiku- sid taeva all. ,,Täna hakkavad pääsukesed meist lahkuma!" ütles Aino. ,,Tsirr-tsirr, muidugi lendame minema," vastasid pääsukesed katuselt. ,,Kuid ütelge ometi, head linnud," palusid
annaabi.ee 
