nia" seltsi esimehele. Paul Pinna hakkas kornetit mängima ja sattus asjaarmastajate orkestrisse ,,Esto- nias". Et aga tema elusiht oli näitelava, siis ei jäänud ta alatiseks orkestrisse. Al- guses mängis ta väikesi osi. Esimest korda näitelavale sattus ta juba 15-aastaselt. Elades suviti Peterburis ja talviti Tallinnas, elas ta täielikku kaksikelu. Tallinnas mängis ta väikeste poistega ,,laptuud" ja ,,katskiid" ning teisi mänge. Seal kirjus seltskonnas leidus ka tõelisi vargapoisse, kes ka täiskasvanuna selle ,,elukutse- ga" tegelesid. Peterburis kasuõe juures oli sootuks teistmoodi. Pinnal polnud seal kellegagi mängida, ta kasvas peenes ja haritud seltskonnas, kus tuli etiketti pidada ning häid kombeid pidada. Peterburis oli ta viisakas, tagasihoidlik ja piinlikult korrektselt riietatud, Tallinnas vastupidi niisiis, elu oli äärmusest äärmusesse. Paul Pinna enne Esimest maailmasõda 1901.aastal usaldati talle esmakordselt suur ja tähtis osa
miljööd. Vilde viis omandivastase kuritegevuse kausaalsusse majandusliku viletsusega, mida meie kirjanduses varem polnud tehtud. Autor pole romaanis kavatsenudki anda külaelust tervikläbilõiget, vaid vaadelda ainult üht iseloomulikku nähtust- kuritegevust, mis 90-ndail aastail otse vohas. Vilde oli korduvalt kujutanud külaelu, näidanud nii talunike kodusid kui ka viletsaid vabadikusaunu, kujutanud jõukaid peremehi ja vargapoisse. Romaani süzeelises kujunduses süvendavad vastuolu suurtaluniku ja popsi vahel veel armastussuhted Jaani ja Anni vahel, sest külakodanlasele on vastuvõetamatu, kui vaene nooruk julgeb tõsta silmi peretütre poole. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 195) Ajalooline triloogia Triloogia esimene osa ,,Mahtra sõda" käsitleb üht juhtu talupoegade massilistest vastuhakkudest Põhja-Eesti mõisates. 1858. aasta aprillis kuulutati välja uus, 1856. aasta
annaabi.ee 
