Vesi ulatus nii kõrgele, et Noa laev oli mäe tippudest kõrgemal. 150 päeva pärast vesi hakkas alla poole langema ja 7. Kuu 17.päeval jäi Noa laev Araradi mäe külge. Ainult 10.kuu 1.päeval said mägede tippud nähtavamaks. Noa otsustas oodata veel 40 päeva, pärast aga saatis varese, elamiseks sobiva kuiva kohta otsima. Kolm korda oli vares tagasi tulnud, ilma mingi märgita ja otsustas Noa tuvikest saata. Esimene kord tuvike nagu vareski tuli tagasi märgita, kuid teine kord, tõi ta õlipuu lehte noka vahel, kolmas kord aga leidis tuvi elamiseks kuiva paiga. Noa läks laeva pealt maha, tõi maale loomi ja lindu ning tema järeltulijad asustasid maad. Täpselt pärast, kui Noa laevast maha tuli, ehitas ta Jumalale templi ja tegi ohvri, mille peale Jumal lubas teha korda maailma ja enam mitte kunagi tekkitada veeuputusi maa peal. Selleks, et
Avar maailm jätnud meile kõik teed valla. Vuhinaga kihutagem künkast alla! Valged orud meie eel, lumi tuiskab suusateel, avaral teel. Siuh-sauh! Siuh-sauh! libisevad uisud. Edasi, hei, vahvasti, hoi! Uisutagem jõele, siledale jääle, jääle, hoi! Joonistagem uiskudega kaares looga, vajutagem tugevamalt, ikka hooga! Lennakem kui püssikuul, vuhisegu kõrvus tuul, talvine tuul! Tuisk Mängib tuul ja tuiskab lund keerleb, veerleb valge jahu, segab, sagib metsarahu, ega vareski saa und. Tõuseb vaaknokk, algab lend; seisateleb tuules viivu, siis ta tuules tõstab tiibu, laseb lennutada end. Kus on põld ja kus on tee? Lumi kõikjal ümber saani. Taat viib kooli oma Jaani naljaasi pole see. Hobu rühib, longus pää. Lumeteri peksab silma. Köhib taat ja kirub ilma. Aga Jaanil tuju hää: ,,Tulgu tuisku, tulgu lund! Sellest põrmugi ei hooli!" - Juba sõitjad jõudsid kooli. Kutsub kell, ja algab tund.
annaabi.ee 
