aegsed tootmishooned, mis risustavad maastikupilti ning on kohati varisemisohtlikud. Ehitamisel tuleb arvestada üleujutuste ohuga. Palju on tühje kasutusest väljas tootmishooneid (laudad, küünid). Lisatöökohti annaks näiteks looma- ja linnukasvatuse arendamine jäätmaa parhikohtade taimede suure osakaaluga lage maaala, mille reljeef võib olla tasasest kuni väga ebatasaseni. Sageli esineb prahipanekukohti, prügi, varesid ja/või lammutusprahti, võsastavaid puuliike. Puude osakaal alla 1520%. jäätmaa puudega erinevus jäätmaast on puude osakaal üle 1520%, seejuures sageli võsastavaid liike nagu vaher, saar, jalakas. osaliselt kujundatud jäätmaa puudega jäätmaa, millest osale on istutatud noori puid, aga samas ei ole ala selgelt kaheks jagatav Metsastamine on abinõu, millega maa pannakse tootma puitu. Investeeringu iseloomu järgi eristatakse taasmetsastamist ja jäätmaade metsastamist
kestab septembrini suvine veetaseme langus. Võrtsjärve kaldajoont (96 km) liigestavad üksikud maanina ja paar lahte (läänes Tarvastu, idas Vehendi) ning järves on 5 saart: Tondisaar, Pähksaar, Ainsaar, Rättsaar ja Heinsaar (ajuti suurvee all). Järve kaldad on madalad, ainult idakaldal Vehendi ja Tamme küla juures on 5–8 m kõrguseni ulatuv Kesk-Devoni kaldapaljand. Järve rannad on kõrkja ja pillirooga tugevasti kinni kasvanud. Järve põhi on põhjaosas liivane ja kivine (palju varesid), samuti idaosas Vehendi lahes. Lääneosas ja eriti lõunaosas on järvepõhi valdavalt mudane. Järvemuda (sapropeeli) suurim paksus on 12 m, järvelubja suurim paksus 8 m. Järvemuda ja -lubja koguvaru on umbes 313,2 miljonit m3. Võrtsjärve elustik Eesti järvetüpoloogia järgi kujutab Võrtsjärv endast omaette eripärast järvetüüpi. Tema elustik on üsna liigirikas (ligikaudu 600 taime- ja 900 loomaliiki). Taimestik. Võrtsjärv on tüüpiline fütoplanktonijärv
annaabi.ee 
