Lätte ja neelu vahelise pinge nõrk mõju neelu voolule seletub sellega, et suurematel pingetel on kanalis liikuvad elektronid saavutanud juba oma suurima kiiruse ja see ei saa enam suureneda ning vastavalt sellele ei suurene oluliselt ka enam neeluvool. Kolmas on läbilöögipiirkond (breakdown region), mis tekib suurematel lätte ja neelu vahelistel pingetel. Teatud pingest alates tekib järsk voolu suurenemine, mille põhjuseks on varemvaadeldud läbilööginähtused. Läbilöögi tagajärjel transistor reeglina hävib. Nagu märgata, on ülekandetunnusjoon mittelineaarne, kuid vähem kui bipolaarse transistori sisendtunnusjoon. See viitab väljtransistoride väiksematele moonutustele, mis on ka üheks väljatransistori eeliseks. Ülekandetunnusjoon on küllalt täpselt kirjeldatav ruutfuntsiooniga. Selle kaks punkti on alati käsiraamatutes antud. Paisu
Lätte ja neelu vahelise pinge nõrk mõju neelu voolule seletub sellega, et suurematel pingetel on kanalis liikuvad elektronid saavutanud juba oma suurima kiiruse ja see ei saa enam suureneda ning vastavalt sellele ei suurene oluliselt ka enam neelu vool. Kolmas on läbilöögipiirkond (breakdown region), mis tekib suurematel lätte ja neelu vahelistel pingetel. Teatud pingest alates tekib järsk voolu suurenemine, mille põhjuseks on varemvaadeldud läbilööginähtused. Läbilöögi tagajärjel transistor reeglina hävib. Nagu märgata, on ülekandetunnusjoon mittelineaarne, kuid vähem kui bipolaarse transistori sisendtunnusjoon. See viitab väljatransistoride väiksematele moonutustele. Väljatransistoril on kaks tunnusjoontelt määratavat põhiparameetrit.. 63 Ülekandetunnusjoonelt leiame tüürivat toimet iseloomustava parameetrina ülekandejuhtivuse ehk tõusu (kasutatakse ka mõistet "läbivjuhtivus")
väljatransistor kasutatav muutumatu voolu allikana. Lätte ja neelu vahelise pinge nõrk mõju neelu voolule seletub sellega, et suurematel pingetel on kanalis liikuvad elektronid saavutanud juba oma suurima kiiruse ja see ei saa enam suureneda ning vastavalt sellele ei suurene oluliselt ka enam neelu vool. Kolmas on läbilöögipiirkond (breakdown region), mis tekib suurematel lätte ja neelu vahelistel pingetel. Teatud pingest alates tekib järsk voolu suurenemine, mille põhjuseks on varemvaadeldud läbilööginähtused. Läbilöögi tagajärjel transistor reeglina hävib. Nagu märgata, on ülekandetunnusjoon mittelineaarne, kuid vähem kui bipolaarse transistori sisendtunnusjoon. See viitab väljatransistoride väiksematele moonutustele. Väljatransistoril on kaks tunnusjoontelt määratavat põhiparameetrit.. Ülekandetunnusjoonelt leiame tüürivat toimet iseloomustava parameetrina ülekandejuhtivuse ehk tõusu (kasutatakse ka mõistet "läbivjuhtivus")