Liigiteke Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Evolutsiooni teooria kohaselt on liigid ajas muutuvad organismirühmad, mis tekivad varemolnuist, arenevad, levivad, lõhestuvad alamrühmadeks ja surevad välja. Liigiteke on ka üleminek mikroevolutsioonilt makroevolutsioonile. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. See on nn. bioloogiline liigimääratlus, mille esitas USA evolutsionist E. Mayr. Sugutult sigivate organismide ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline
Mittepäriliku alusega ja pöörduv (silma pupill, päevitamine, lihasmassi suurenemine, immuunsus). Liigiteke: teine oluline evolutsiooniprotsess peale kohastumist üleminek makroevolutsioonile. Liik: looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel (nn bioloogiline liigimääratlus Mayr). Bioloogilise mitmekeskuse põhiüksus - ajas muutuvad organismirühmad, mis tekivad varemolnuist, arenevad, levivad, lõhestuvad ja surevad. Morfoloogiline e tüpoloogiline liigimääratlus: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest (sigitult sigivad organismid taimed). Liigi levila e areaal. Liigi kõik populatsioonid põlvnevad ühisest eellasest. Mis takistab liikidevahelist ristumist? · Geograafiline isolatsioon: liikide levilad on suure vahemaaga või ökoloogiliste tõketega eraldatud
paljude protistide rakud. Raku ehitus 1. Tuumake 2. Tuum 3. Ribosoom 4. Põieke 5.Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6.Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8.Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9.Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12.Lüsosoom 13. Tsentrioo 2.liigi teke. Liigiteke Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Evolutsiooni teooria kohaselt on liigid ajas muutuvad organismirühmad, mis tekivad varemolnuist, arenevad, levivad, lõhestuvad alamrühmadeks ja surevad välja. Liigiteke on ka üleminek mikroevolutsioonilt makroevolutsioonile. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel.Sugutult sigivate organismide ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline liigimääratlus: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest.