oskasid. 1950-ndate alguses lisas Ameerika Ühendriigi ülikoolid, millel varem oli väga vähe aineid, palju uusi aineid nagu kirjandus, võõrad keeled ja ka muusika. Spetsialiseerumine muusikas oli piiratud. 1960- ndate alguses uus põlvkond muusikuid, kes järgisid Babbitti loomingut, alustasid uue muusika kirjutamist. Tänapäeval ei ole muusika komponeerijatel palju võimalusi. Kui ei oleks ülikoole, jätaksid paljud muusika õpingud pooleli. Selles mõttes on muusika õpingud naasnud varematele traditsioonidele, kus muusikuid toetab võimas institutsioon. Selles arengus on Babbitt olnud suur toetaja ja eesrääkija. 1958-ndal aastas avaldas ta artikli ,, The Composer as Specialist", kus ta räägib muusika toetamise tähtsusest. Milton Babbitt suri 94 aastaselt Princeton, New Jersey haiglas, 29. jaanuaris 2011. Ta on võitnud palju erinevaid auhindu sealhulgas eriauhindu ta elutöö ja saavutuste eest. Looming Tema 1947 kirjutatud ,,Three Compositions for Piano" oli esimene
pidi Saksa loovutama1/8 maadest. Lisaks pidi vähendama sõjaväge. Ei tohtind kehtestada sõjaväekohustus, keelati omada lennukeid ja allveelaevu. Lõpuks pidi maksma ka sõjakahjud. Sarnased lepingud sõlmiti ka Austria, Bulgaaria Ungari ja Türgiga. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. I maailmasõja tagajärjed:I maailmasõda oli katastroof: hukkus umbes 10milj. Inimest. Kokku varisesid Austria-Ungari venemaa ja saksa., mille varematele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike.Algas USA esiletõus. Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi need püsisid ja viisid II MS-ni. Uute riikide teke: 6.det 1917 isesisvus Soome ja vene enamlased olid sunnitud leppima sellega. 16.veeb 1918 iseseisvus Leedu ning seejärel Eesti. Üksteise järel kuulutasid end iseseisvaks Tsehhoslov. Poola, Ungari. Moodustus uus riik Jugoslaavia. 18. Nov 1918 iseseisvus Läti. Enamikul riikidel tuli isesi
pühitsemine, armulaud, preestriks pühitsemine) Pilet 6 1. I maailmasõja tulemused ja Versailles’ süsteem I maailmasõda oli katastroof: hukkus u 10 mln inimest. Sõda neelas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna. Palju oli vaja üles ehitada pommitamises viga saanud linnu. Sõda tõi kaasa suure languse tööstuses, mistõttu kadus ka palju välisturge ja-investoreid. See kõik mõjutas ka 1919. a majandust. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa, mille varematele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike. Esile hakkas tõusma USA. Demokraatia kriis, mis tugevdas äärmuslikke liikumisi, mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne partei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle. 18. jaan 1919 a algasid Versaille’s rahuläbirääkimised. Rahukonverentsiotsused on kujundatud põhiliselt 3 mehe poolt. Need olid: David Lloyd George- suurbritannia peaminister, G. Clemeceau- Prantsusmaa peaminister ja Usa president Woodrow Wilson
annaabi.ee 
