eba¨uhtlaselt. Sellisel juhul on aine tihedus varda erinevates punktides erinev. Valime x-i v¨ a¨artuse l~ oigult [0, l]. T¨ ahistame osal~ oigu [0, x] kohal paikneva vardaosa massi m(x)-ga. Siis on osal~oigu [x, x + x] kohal oleva vardaosa l mass m = m(x + x) - m(x). Jagades vardaosa l massi tema pikkusega saame aine keskmise joontiheduse vardaosal l: m m(x + x) - m(x) l = = . x x Aine joontiheduse all punktis x m~ oeldakse selle punkti u ¨mbruses paikneva v¨ aga v¨
eba¨uhtlaselt. Sellisel juhul on aine tihedus varda erinevates punktides erinev. Valime x-i v¨ a¨artuse l~ oigult [0, l]. T¨ ahistame osal~ oigu [0, x] kohal paikneva vardaosa massi m(x)-ga. Siis on osal~oigu [x, x + x] kohal oleva vardaosa l mass m = m(x + x) - m(x). Jagades vardaosa l massi tema pikkusega saame aine keskmise joontiheduse vardaosal l: m m(x + x) - m(x) l = = . x x Aine joontiheduse all punktis x m~ oeldakse selle punkti u ¨ mbruses paikneva v¨ aga v¨
annaabi.ee 
