nakihist; 3) vaalurkogurid, mis üheaegselt vaalutavad ja koguvad ning mida nimetatakse ka kivikombainideks. Kõikide koguriliikide tööseadiseks on passiiv- või aktiivsahk (vibrosahk) ning varbsari-, varblint- või ketasbiitersõelur. Saha kohal võib paikneda ka kive sõelurile suunav haspel. Kivide vaalukogurit (joon.3) juhitakse piki vaalu, kusjuures 5...10 cm sügavusel tööta-valt sahalt suunduvad kivid (haspli abil või ilma selleta) sõelurile ja sellelt varbkonveieri va-hendusel kõrval või järel sõitvale veokile. Enamik vaalurkogureid töötavad normaalselt vaalu joontihedusel (vaalu tüsedusel) 30...50 kg/m. Joon. 3. Kivide vaalukoguri skeem külg- (a), pealt- (b) ja eestvaates (c): 1- sahk, 2 riputusseadis, 3 haspel, 4 raam, 5 põikkonveier, 6 tugiratas, 7 kõrval sõitev veok Vaalurkogur ehk kivikombain on kivi-vaalurist ja vaalukogurist koosnev ühendmasin, mis kogutavad kivid laadib ka veokile (harvem punkrisse)
Elevaatorsõeluri ehitus on analoogne kartulivõtturi vastava tööorganiga. Kasutatakse ka lahendust, kus varbelevaatori kohal asub survetrummel või -elevaator, mille kiirus erineb põhielevaatori kiirusest. Kui juurikad jõuavad survepinna mõjupiirkonda, surutakse need tihedalt vastu varbu ning nad hakkavad pöörlema ümber oma telje. Selliselt varbade vastu hõõrudes puhastatakse juurikad mullast ja pealsetükkidest. Vahekonveierid võivad olla lint- või varbtüüpi. Varbkonveieri veoelementideks on ketid. Vahekonveieri ülesandeks on viia materjal (pealsed või juurikad) ühelt tööorganilt teisele. Laadimiskonveier kujutab endast kraapidega varbkonveierit. Kraabi moodustavad reas paiknevad püstsõrmed. Konveieril on liigendraam, mis võimaldab konveieri laadimiskõrgust reguleerida ning tõsta teisaldusasendisse. Automaatjuht ei erine tööpõhimõttelt pealselõikuri vastavast seadmest. 56. Lisandite ärastid kartuli mugulasegust.
annaabi.ee 
