asja äravõtmise ajal. Vägivald peab olema asja äravõtmise vahend. Piiritlus - Et teha vahet röövimisel ja vargusel tuleb alati tuvastada, kas vara h õivamisel tekitati kannatanule ka füüsilist valu või mitte. Nt: Kotijooks, kui varas jookseb ja väänab kätt naisel, et kott kätte saada - röövimine Kui aga varas võtab koti valutult ära, siis on see vargus. Röövimisel oleneb kas vägivald on kaasatud eseme äravõtmise juures. 11. Kelmus, selle erinevus muudest varavastastest süütegudest. Kelmus, pettus - kuritegu võõra vara ja varaliste õiguste vastu, teistest sarnastest kuritegudest erineb meetodi või kallalekippumise vahendite poolest (pettus, kannatanu eksiteele viimises tõe moonutamisega või väära asjaolu välja mõtlemisega, tihti lihtsalt faktide maha vaikimisega). Ühtede varaliste kallalekippumiste liikides – varguses, riisumisel, omistamisel – on kallalekippuja tahe suunatud vahetult asjale, möödudes valdaja või omaniku tahte mõjutamisest
Tsaaririigis kehtisid korraga neli kriminaalseadustikku, millest kaks – NS ja UNS – sisaldasid mitmeid kattuvaid koosseise ja muutsid karistussüsteemi läbinähtamatuks ning segaseks. Selline õiguslik olukord püsis kuni 24. oktoobrini 1917.*36 2. Usuvastased süüteod vanas ja uues nuhtlusseadustikus NS sisaldas usuvastaseid süütegusid reguleerivaid koosseise, mis tegelikult koosnesid varavastastest süüte- gudest. Need olid suunatud sakraalsete, pühitsetud või mittepühitsetud esemete vastu.*37 Kirikuvara vastu suunatud süütegude koosseisud oli sätestatud NS 2. peatüki 4. jao artiklites 219–233. UNS koostamisel jäeti usuvastaste süütegude peatükist välja pühaduse teotamise (kirikust, kambrist ja teistest ruumidest kirikuvara vargus), valevande andmise, kiriklike korralduste mittetäitmise ja usu lõhes- tamise koosseisud
asi oli kasutaja valduses ning lisaks tuleb hinnata, kas asi iseenesest või tema väärtus on oluliselt vähenenud või mitte. Ajutine kasutamine eeldab seda, et see asi antakse tagasi samasugusena ning sama väärtuslikult või peaaegu samasugusena ja peaaegu sama väärtuslikuna. Kasutamine peab olema omavoliline, mis tähendab seda, et omaniku või valdaja nõusolekuta. § 200 röövimine see on üks nendest varavastastest kuritegudes, mis sisaldab varavastast+isikuvastast rünnet. Eeldab ühe koosseisu tunnusena vägivalda ehk mingi elu või tervisevastase süüteo tunnustele vastava teo toimepanemist. Objektiivne kooseis: - objekt: võõras vallasasi - asja äravõtmine – sisaldab 1)valduse lõpetamine 2)uue valduse kehtestamine 3)valdaja tahte vastane. Valduse üleminek peab olema senise valdaja tahte vastane. Varguse puhul toimub valduse üleminek salaja. Röövimise puhul
vägivallakuritegude arv. Mitte-eestlaste mõjufaktorid: nõrgemad sotsiaalsed sidemed, suurem väärtuste ümberhindamise vajadus. 2.2. Varavastane kuritegevus Suurim osa salajased vargused. Salajaste varguste kasv ei ole olnud proportsionaalselt nii kiire, kui mõnel teisel varavastase kuriteo liigil. Teisel positsioonil varavastaste kuritegude hulgas on püsivalt avalikud vargused moodustades 8-9 % kõigist varavastastest kuritegudest. Kelmused on kuritegude liik, mille kasv on olnud muudest varavastastest kuritegudest oluliselt kiirem. Kuna kelmuste kasvu põhjuseks on tõenäoliselt selle kuriteoliigi tihe seos majanduskuritegevusega, analüüsitakse seda lähemalt allpool. Ainukene varavastaste kuritegude liik, mille puhul on vähenenud nii arvud kui osakaal, on röövimised (alla 1%). Suurim liik: korterivargus. Kahjustatakse materiaalset hüve ja kodu puutumatust (turvalisus kaob jne). 1993
annaabi.ee 
