Kui võrrelda kirikuvara vargust ja tavalist vargust NS artikli 1655 mõistes, siis kõige rangem karistus NS artikli 1655 alusel oli arestimajja saatmine kuni neljaks aastaks. Seadusandlik võim oli loonud 19. sajandi I poolel süsteemi, kus kirikuvara vastu suunatud süüteod olid hoopis olulisemad ja raskemalt karistatavad kui muud vargused. Moodsa UNS eesmärk oli aga selline süsteem ära kaotada ning muuta kirikuvara vastu suunatud süüteod üldisteks varavastasteks tegudeks. Säilitades NS-s kirikuvara vastu suunatud süütegude normid, hoidis tsaariaegne seadusandja vanaaegset koosseisulist süsteemi jätkuvalt käigus. UNS uudsus ning idee uuendada riigi karistusõiguslikku ja -poliitilist süsteemi jäi realiseerimata. 19. detsembril 1909*52 esitati Tallinna Ringkonnakohtule prokuröri määrus, mille alusel oli prokura- tuur alustanud kuriteo menetlemist NS artikli 226 alusel. NS artikkel 226 koosnes kolmest lõikest, kuid
Siis kui laps on väike peab teda õigesti kasvatama. Lasteaedades on nii palju lapsi rühmas, et iga lapsega eraldi ei suudeta tegeleda, kuna lihtsalt aega ei leidu. Sama on ka koolis: õpetajad ei jõua kõiki lapsi jälgida. Liiga palju lapsi, et tähelepanu ei jagu kõigi jaoks. 4. Isikuvastased kuriteod ja varavastased kuriteod eile ja täna. Kuritegu iseloomustava parameetri struktuuri alusel võib jagada kuritegevuse: 1. Varavastasteks (omakasu) kuritegudeks 2. isikuvastasteks kuritegudeks - tahtlikud tapmised ja mõrvad - vägistamised. Vägistamiste puhul raskendavate asjaolude korral 6-12 aastat, muidu 1-5 aastat. Eesti vabariigi algaastatel (1920ndatel) oli kuritegevus kõrge – eriti varavastased kuriteod. See oli eelõige tingitud majanduslikust ebastabiilsusest. Eriti kõrget tõusu võib märgata majanduslike kriisiaastatel (1932 – 1934)
annaabi.ee 
