arvestada muinasjuttu. Muinasjutumotiivid on ühendavad eeskätt Siegfriedi ja Brünhildi isikuga . Muinasjutulik on Siegfriedi üliinimlik jõud , mis laseb tal võita heitluse kaheteist hiiglase ja 700 vägilasega. Muinasjutupärased on Siegfriedi maagiline haavamatus ,nähatmatuks tegev võlikuub,võitlus lohega ,imepärane mõõk,võidujooks ja heitlus kääbusega . Mõistagi on muinasjutukujud ka kantsi valvav hiiglane ja varavalvur kääbus Albrich. Hageni jutustusena antud nibelungide aarde omandamine Siegfriedi poolt on ühendatav rahvusvaheliselt tuntud muinasjutuga pärandijagajatest. Lohevõitlust on eeposes kujutatud küll väga põgusalt ja teistest Siegfriedi noorpõlveseiklustest eraldi,siiski on see vaadeldav ühe motiivina nn tugeva poisi muinasjutus. Muinasjutupärane on ka Brünhildi jõud ,mis laseb tal heita oda ,mida kolm meest vaevaga kohale tirivad .Ent kogu kosimisvõitlus on ka muinasjutuline.
Alzeye Volker, rändur, kel oli meelt ja käsivart. Siis Rumolt, roameister, mees maitset valima, truu Sindolt ning aus Hunolt. Nad kolme kuninga au hoidsid õitsevana ja olid neile toeks. Seal oli veelgi mehi, kuid kas neid nüüdap üles loeks! Väärt Dankwart oli marssal. Ja nõbu Ortwin, see mees Metzist, võtmehoidjaks taas oli vürstile ja ustav rüütel Sindolt ta lauahooldaja ja Hunolt varavalvur. Need mehed mõistsid käituda. Õukonna vägevusest ja suurest vaimujõust, sest rüütliaust ja luulest ja kõrgest elutõust, mis hinnas neil ja mida nad arenadsid koos - kuis kõik seal täpselt kulges, ei saa küll vesta laululoos. Kesk hiilgust nägi Kriemhild kord unes selgesti, et kavatas noort haugast, suurt, kaunist igati. Kaks kotkast tapsid selle. Ta arvas aimavat,