Patria potestas on eluaegne, mis tähendab, et tema normaalseks lõppemisviisiks on isa surm. Aga selles on mõningaid erandeid. Esiteks, poeg võis vabaneda isa võimu alt teatavatesse ametitesse astudes, näiteks konsuliks saamise puhul. Teiseks vabanemise võimaluseks tehing, mille käigus isa vabastab poja. Selline olukord võis tekkida lapse kolmekordse müümise teel. Sel juhul jäi isale kasutada vabakslastud poja pool varandust. Huvitava arenemise teevad läbi isa ja laste vahelised varavahekorrad. Isad andsid oma täiskasvanud poegadele teatava vara iseseisvaks majandamiseks. Peale selle määrati Augustuse ajal, et kõik see, mille poeg sõdurina sõjas on omandanud, kuulub poja suvalisse kasutusse ja käsutusse. Seda vara ei pidanud poeg enam isaga jagama ega isa omandiks andma. (Ilus, 1960) 3.2 Patria potestas Eesti õiguses Patria potestas praktiliselt puudub Eesti õigussüsteemis. Tänapäeval on lapsed peres kõige
patriarhaalne ja ühekülgne isavõim. Isavõim avaldub järgmiselt:Vanimal ajal oli see absoluutne. Isa võis oma lapse llu jätta või mitte, isa võis müüa lapsi orjusesse. Isal oli õigus lapse elu ja surma üle. Kõik mida poeg omandab muutub isa omandiks. Isavõimu normaalseks lõppemiseviisiks oli isa surm. Kuid see võis lõppeda ka erilise tehingu teel kui isa poja vabastab. Selline oli ajalooline lähtekoht. Isa ja laste vahelised varavahekorrad teevad läbi arenemise ja siin laste varaline iseseisvumine läheb sama teed nagu orjadegi puhul. Nagu orjadel andsid ka isad oma täiskasvanud poegadele osa vara ise majandamiseks nn.peculium. Justinianuse ajal kõik poja poolt omandatud iseseisev vara kannab nimetust bona adventicia. 22.Eestkoste ja hooldus Igas ühiskonnas leidub isikuid, kel puudub küllaldasel määral arusaamine ja oskus oma asju ajada s.t nad on teovõimetud. Siia kuuluvad esmajoones alaealised ja hullumeelsed