Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast1 Tarmo Kulmar Teesid: Artiklis uuritakse, mil moel on Vana-Egiptuse Uue riigi vaarao Amen- hotep IV (Ehnatoni) religioonireform seotud muutustega riigivalitsemissüs- teemis. Analüüsist, mis tugineb ajaloolisele andmestikule ja lähtub autori nn varatotalitaarse riigi kontseptsiooni skeemist, ilmneb, et Ehnatoni valitse- misviis vastab täielikult või peaaegu täielikult varatotalitaarse riigi tunnus- tele ainult ajaloolis-poliitiliste põhjuste ja ideoloogia faktorite osas, osaliselt administratsiooni ja õiguskorra osas, vaid vähesel määral võib leida varatota- litaarsuse tunnuseid majanduse ja sotsiaalelu vallas. Välispoliitika faktor ei näita Ehnatoni valitsemisviisi puhul varatotalitaarsuse tunnuseid
läänekaldal Amenhotep Iv Troonile asumise hetkel oli Egiptus tollase maailma vägevaim riik Eemaldas Teebast Amoni templi ülempreestri Laskis Karnakki ehitada Atoni templi Eemaldas võimu juurest suure osa vanast ametkonnast, kutsus oma õukonda võõramaalastest ametnikke, ohvitsere ja preestreid Lasi rajada uue kuningliku pealinna Ahet-Atoni Asus hävitama Amoni kultust Välispoliitiliselt tabas Egiptuse impeeriumi katastroof Amenhotep IV oli teel varatotalitaarse riigivalitsemisviisi poole RAMSEs iI Asus taastama Thutmosis III aegset hiilgust Ramses ja Hetiidi kuningas sõlmisid rahu ja sõpruse lepingu Egiptlased said endale Palestiina ja Süüria lõunaosa Tema käsul rajati Abu Simbeli kaljutempel Templi sissepääsu piiravad 4 istuva Ramsese hiigelkuju tutanhamon Varem Tutanhaten, muutis nime Noor, suur tähtsus nõunikel Lõpetas oma isa (Ehnaton) rajatud ainujumalakultuse Ateni austamine lõpeti ning naaseti Amoni kultuse juurde
religioosseid ideid, mis jäid rahvale arusaamatuks, kuna puudus üldrahvalik kultus ja huvipakkuv mütoloogia, ka seetõttu, et uus usund püüdis juurutada mitte-osirislikku hauataguse elu kontseptsiooni ja teha lõppu harjumuspärastele matusetavadele. Atoni religioon ei leidnud poliitilistel ja majanduslikel põhjustel ka ülemkihtide poolehoidu. Küllalt suure tõenäosusega saab järeldada, et vaarao Amenhotep IV oli teel varatotalitaarse riigivalitsemisviisi poole. [(WWW) http://www.folklore.ee/tagused/nr42/kulmar.pdf Artikkel ,,Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast" Tarmo Kulmar] Ramses I (u 1295 u 1294 eKr) Ramses I oli Vana-Egiptuse 19. dünastia esimene vaarao. Ramses I ei olnud kuninglikku päritiolu, ta oli väepealik Seti poeg ja töötas Horemhebi vesiiri ja Amoni ülempreestrina.
hakati nimetama joonlasteks. Doorlased ja joonlased lõid meile tuntud Kreeka kultuuri 8.-4 saj. e.m.a. Kreeka linnriikide (poliste) võitlust võimu pärast. Akropolis linn mäe otsas Eriti juhtivad linnriigid Sparta (doorlaste) ja Athena (joonlaste) Peloponnesose poolsaar Korintose maakitsus (kanal!) Sparta küllaltki autoritaarselt valitsetud linnriik (sõjaline aristokraatia). Sparta näol võis tegemist olla varatotalitaarse riigina Athena ,,demokraatia ema" 5. saj Athena juhtimisel loodi Ateena mereliit, mis hõlmas mandri kreeka linnriike ja saari, sel ajal oli Athena kultuuriline keskus, ehitati väga kauniks. Mereliidu kassalt saadi raha (nihverdati muidugi...) Ehitati Olympia tempel. Parthenon oli Ateena linna kaitsejumalanna Athenale pühendatud peatempel. Kreeka kuulus kuni 19. saj alguseni Türgile. Ühelt inglise laevalt sattus mürsk Parthenoni pihta, seepärast on lagunenud. Poseidoni tempel
annaabi.ee 
