emakarudel võib olla järeljooksuaeg. Tiinus kestab 195225 päeva. Sügisel on pikk latentsusperiood (loote areng peatub teatud staadiumis). Pojad sünnivad enamasti jaanuaris, siis kui ema magab. Poegadega emakarud on kevadel viimased ärkajad. Vastsündinud on väga pisikesed, abitud, pimedad, hambutud ja kõrvad kilega kaetud, kaal alla poole kilo. Paari nädala pärast arenevad kõrvad, kuu pärast saavad nägijateks. Pojad toituvad emapiimast (sarnane lehmapiimaga) kevade või varasuveni. Selleks ajaks kaaluvad nad juba 7-9 kg ning arenenud piisavalt, et emal järel käia ja süüa tahket toitu. Noorel emakarul 12, vanemal 23 poega, harva kuni 5. Vanemate emasloomade pojad on sünnil suuremad. Pojad jäävad pesasse umbes 4 kuuks ning seejärel elavad emaga koos umbes 1,5-3,5 aastat. Selle ajaga õpivad nad toitu otsima, jahtima, end kaitsma. Pojad veedavad 3 esimese talve koos emaga, järgmise emakaru läheduses
Lennukogemus omas vähimat tähtsust ja maandumisoskus oli luksus. Tähtis oli lennuki õhkutõstmine, sihtmärgi leidmine ja selle pihta sööstmine. Miks läksid paljud üliõpilased vabatahtlikult ühesuunalisele missioonile vaenlase vastu? Suur hulk sõdureid, meremehi ja lendureid olid otsustanud surra, et saada eireiks ehk oma kodumaa kaitsevaimuks. Surra kodumaa eest peeti suureks auks. (Axell, Kase 2003: 51) Alates 1944. aasta suvest kuni 1945. aasta varasuveni oli kogu rahva tähelepanu koondatud eriüksustele. Üks vabatahtlike voolu oluline põhjus oli ajalehtede äratatud vaimustus kamikaze- operatsioonide vastu. Kuulsad sõjaväelased, diplomaatiaveteranid ja ajakirjanikud andsid iga päev oma hääle värbamiskampaania heaks. Kui vabatahtlikke kutsuti suitsiidimissioonile, hämmastas kamikaze-operatsioone korraldavaid kindraleid ja admirale eriti kolledzi- ja ülikooliõpilastelt saadud jaatavate vastuste hulk
annaabi.ee 
