Emil Tode toob välja Eesti puudused, kuigi siiski suhtub peategelane Eestisse armastavalt ja kaitsvalt. Andrus Kivirähk Romaan ,,Rehepapp". Romaan kasutab rahvaluulest pärit legende, kuid kujutab nende abil ikkagi tänapäeva probleeme. Peategelane on kaval rehepapp, kes aitab külaelanikel tüssata nii vanapaganat kui ka mõisnikku. Kuigi Eduard Vilde on väga värvikalt kujutanud eesti rahva kannatusi teoorjuse ajal teoses ,,Mahtra sõda", aga Andrus Kivirähk kujutab eestlasi osavate varastena, kes kõik mõisniku varud hoopis tühjaks tassivad. See ei ole tõepärane, aga näitab just tänapäevast probleemi: eestlaste mentaliteet- ,,Mõisa köis las lohiseb". See näitab omakasupüüdlikku elu, kus püütakse võimalikult vähe midagi teha ja küüned on kogu aeg oma poole. Selle asemel, et ise midagi teha või end arendada, hoopis varastatakse. Tehingud krattidega näitavad, et varastati ka üksteiselt, et ei olda ühtsed. Rehepaplus- tähendab
Luule räägib armastusest, selle saamisest ja saamatusest. Andrus Kivirähk Õppis ajakirjandust Tartu Ülikoolis ja tegutseb ajakirjanikuna. Kirjutab jutte, näidendeid ja romaane. 2000.a. ilmus postmodernistlik romaan ,,Rehepapp", kus põimuvad eesti rahvaluule ja 19.sajandi külakultuur ja tänapäev. Tegevus toimub 19. Sajandil, aga vastupidiselt eesti realistidele, kes kujutasid eestlaste kannatusi teoorjuse päevil, kujutab Kivirähk eestlasi elurõõmaste varastena, kelle põhimõte on, et mõisa köis las lohiseb. Nad meisterdavad kratte, et see neile teistelt varandust kokku tassiks ja varastavad mõisnikelt. Nad tüssavad rehepapi abiga isegi saatanat. Ajalooliselt pole see tõene, kuid autor tahabki rõhutada, et eestlastel on aeg rehepaplikust mõtteviisist üle saada, et oma riiki arendada. Rehepapp on ka positiivne tegelane, sest ta aitab oma rahvast ja on leidlik ning nutikas. Ta ei kohku ühegi
annaabi.ee 
