.." Kõrvaltegelane Põssa Kõrvaltegelane Põssa on lühemat kasvu noor poiss, kes sattus koos teiste lastega üksikule saarele lennu õnnetuse tagajärjel. Ralph oli küll temast pikem, aga kehaehituselt oli ta mitmeid kordi suurem. Ta oli ühtlasi ainuke poiss, kelle juuksed nähtavasti ei kasvanud. Põssa nägemine ei olnud kõige parem, mille pärast oli ta sunnitud kandma paksude klaasidega prille, nende ära varastamiselt nägi ta sõprade nägusid vaid udukogudena. Samuti ei olnud tüseda poisi tervis hea. Ta ei saanud aidata teisi onnide ehitamises ega suutnud ka puid tuua lõkke jaoks, sest teda on juba varasest vanusest kiusanud astma ning füüsilise koormuse suurendades raskenes ka tema astmahoog. Kui Ralph ja Põssa tutvusid, siis ütles Põssa usaldavalt "Mul on ükskõik, kuidas nad mind hüüavad," kuid siiski pidi ta ära mainima, et teda koolis noriti nimega Põssa. Ralphile pakkus see
niivõrd loodusliku maailma seletamine, kui püüti õigupoolest kirjeldada või modelleerida seda keskkonda, kus inimesel tuli elada ja oma õnnelikkust taotleda. Küsimus oli selles, kuidas on õnnelikkus võimalik sellistes tingimustes, mis meie maailmas, nagu füüsika on tuvastanud, kehtivad. Kas selline maailm üldse kätkeb endas ressursse inimlikuks õnnelikkuseks? Stoikute eetika. Pärimus on talletanud Zenoni kohta järgmise loo. Zenon olevat kord tabanud ühe oma orja enda tagant varastamiselt. Muidugi asus ta orja sellise teo eest karistama. Ori oli aga üht-teist oma peremehe õpetusest kuulnud. Ta püüdis end päästa üteldes: mille eest sa mind karistad, kui ise ju õpetad, et kõik on ettemääratud ning paratamatu. Järelikult oli siis ka see, et ma varastasin, ettemääratud ning minul pole selles mingit süüd. Mille peale Zenon olevat ütelnud: see, et sa peksa saad, oli ka ette määratud.