25000 a. tagasi Aasiast Amerikase tulid indianlased. Neid oli kuskil 400 hõimu. Nad elasid hütides. Naised tegelesid taimekasvamisega, kasvatasid tubakat. Mehed käisid jahil ja püüdsid kalu. Pärast seda kui Cristofor Calumbus 1492 aastal avastas Ameerikat. Uue riigi sisse hakkasid paljud inimesed sisse tulla. Uute asukate hulka oli kaupmehi, talupojad, käsitöölisi ja olid ka kellest Euroopa tahtis vabaneda, näiteks varastajad, röövlid jne. Uues riigis elu oli raske. Nälga, haiguste, ja epideemiate tõttu surid 2/3 tulnud inimestest. 17. sajandil Ameerika oli palju riikide kolooniad, aga 18 sajandini jäid ainult inglise ja prantsuse kolooniad. Inglased ja Prantslased kehtestasid oma kultuuri ja reegleid. See tõttu toimus seitsme aastane sõda. Kus võidsid Inglased. Prantslasted jäi ainult üks väike koloonia Canadas .Quebeci. Ameeriklased kutsusid Indiaanlasi punanakadeks, sest
läks tagasi Inglismaale, et masinat täiustada. Ameerikasse tagasi naasedes ootas teda üllatus Tema leiutatud masina idee olid mitmed leiutajad „ära varastanud“. Üks neist oli Isaac Singer. Ta küll kasutad oma õmblustehnikat, aga masin ise oli vägagi sarnane Howe omale. Singeri masin töötas horisontaalsest ja nõel liikus üles ja alla sirgelt ja jäigalt. Singeri masin sai energiat kui õmbleja tallus jalgadega pedaalile. Howe kaebas kõik tema idee varastajad kohtusse ja iga üks pidi talle maksma 1 dollari ja 15 senti iga ehitatud ja müüdud masina pealt. Tänu sellele sai ta väga rikkaks. Õmblusmasinaid oli nüüdseks leiutama ja täiustama hakanud paljud leiutajad ja rätsepad. Esialgsed leiutajad Isaac Singer, Elias Howe, Wheeler ja Wilson, Grover ja Baker moodustasid n.ö ühendatud patendi. Wilson näiteks oli leitanud liikumissuunda muutva väntmehhanismi. Samuti leiutas Wilson nelja- resolutsiooni söödu mehanismi,
annavad nad edasi ka killukest reaalsust. On ju tõsi, et ajal mil eestlased olid sakslaste pärisorjad, ilma õiguste ja varanduseta, oli mõisast varastamine tavaline nähtus. Seda motiivi on käsitlenud paljud ajaloolised romaanid, aga näiteks vastukaaluks Vilde teostes esinevatele võikatele talupoegade peksmiste kirjeldustele võtab Kivirähk teise seisukoha ning kirjeldab seda kõike huumoriga, kus kohati saavad varastajad, kes mõisa aidas ohtralt seepi sõid, oma karistuse ise kätte kõhuvalu näol. Ajalooline tõsiasi on ka eestlaste n-ö ürgaeg, mil uhked ristisõdijad tulid meie maale ja kuulutasid, et tsiviliseeritud inimesed ei ela metsas ega kummarda haldjaid, vaid harivad külades põldu ja palvetavad Jumala poole. Kui tavaliselt on ajaloolised romaanid suunatud ikkagi tulevikule, siis "Ussisõnad" katkestab otsustavalt kõik sidemed tuleviku ja mineviku vahel
annaabi.ee 
