Läänerahvas lootis et peale sõda muutub eluolu paremaks kui seda varem oli olnud. Inimesed küsised endalt ja üksteiselt, miks kodu see õudus üldse toimus ja mille nimel tapeti need enam kui 10 miljonit meest, nii et kaduma läks terve põlvkond. 1918. aastal ilmus Saksamaal Oswald Spenglari raamat ,,Õhtumaa allakäik", milles väideti, et lääne kultuur on jõudnud oma viimase, mandumisfaasi ja et varsti pühitakse lääs minema nagu see on juhtunud kõigi varasemategi tsivilisatsioonidega. Sõjajärgse pettumuse ilminguks oli ka Itaalia fasism, samuti väga rahutud olud Saksamaal, mis oleksid äärepealt revelutsioonini viinud. Kujunes mitut sorti inimesi, vaesed kes elasid nälja piiril ja puru rikkad. Kergemeelsed 1920. aastad Inimesed püüdsid sõjakoledusi unustada, mistõttu 1920. aastaid iselooustab teatav kergemeelsus. Lõplikult loobuti jäigast viktoriaanlikust kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesid tunduvalt
maailma üks kõige usaldusväärsemaid infokanaleid. Sun Yatsen- Hiina rahvuslikkodanlike jõudude liider. Asus ühendama Hiina riiki. Tema erakonda nimetati Guomindangiks. 1921.a lasi end kuulutada Hiina presidendiks. Mao Zedong- 1935.aastal tuli LoodeHiinas võimule. O.Spengler- 1918.a ilmus tema raamat "Õhtumaa allakäik", milles väideti, et lääne kultuur on jõudnud oma viimasesse, mandumisfaasi ja et varsti pühitakse lääs minema nagu see on juhtunud kõigi varasemategi tsivilisatsioonidega. C.Chanel- Moemaailmas tegi tähelepanu nooruke prantslanna Chanel. Cornusier- Dawesi plaan- Ameeria Ühendriikide rahandusminister. Tema ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu. Kuidas püüti kindlustada rahu Eurooopas pärast sõda? Vead? Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast I maailmasõda?
teineteisest raskesti lahutatavad. Eesti kahes kirjakeeles ilmus 1710. aastaks kokku vähemalt 45 raamatut. Näiteks kodu ja kirikuraamatud, mille koostas Heinrich Stahl. Raamatuid levitasid trükkalid ja raamatuköitjad, aga ka kirikuõpetajad ja kösterkoolmeistrid (Vahtre 2000). Kunstis hõlmab Rootsi võimuaega üldiselt barokkstiil, mis jõudis Eestisse juba 17. sajandi keskpaiku ning mis 1730.-1740. aastatel läbis rokokooetappi. Nii nagu varasemategi ajajärkude puhul, v. a. muinasaeg, on kõige paremini teada valitseva kunstistiili avaldused arhitektuuris. Erilist tähelepanu väärib seejuuures Narva, mille ajaloos on Rootsi aeg kõige edukam. Kajuks purustasind Narva kauni vanalinna 1994. aastal Nõukogude väed ja pärast sõda varemed lammutati. Alles jäi vaid raekoda, mis tänapäeval asub täiesti üksikuna ilmetute tüüpelamute keskel ja mõjub seetõttu kohatuna
annaabi.ee 
