provintsides. See tähendab, et kodakondsuse mõiste Roomas kaotas oma sisulise tähtsuse. · Augustuse ajast peale moodustati sõjavägi 21 leegioniga ja see asetati piiridele, riigi põhjapiiriks sai Reini - Doonau joon. Piirile ehitati kindlustussüsteemid, kuhu paigutati leegionid ja neid nimetati limesiteks. Kindlustatud piiril oli teatud vahemaade tagant valvetornid ehk kastrellid. Kokkuvõttes varasekeisririigi armeel oli piirikaitseline funktsioon. · Rooma puhul oli tegemist õigusriigiga ja see tähendas, et kõik kodanikud olid seaduste ees võrdsed. See tähendab, et kõigil on õigus pöörduda kohtusse ja apeleeride keisrile. Ka keiser pidi seadusi jälgima! · Rooma riigi varased seadused olid kirja pandud 12. Tahvli seaduses. See lähtus juhtumitest. Algul kohandati Rooma õigust ainult linnriigi kodanike suhtes.
linnade luksuslikkuse mõju all, edendama ehitust ka Roomas. Eelkõige hoolitses Caesar foorumile ehitatavate hoonete eest, kehtestanud 44. a. eKr. diktatuuri, hakkas ta ehitustegevust laiendama kogu Rooma riigis. Õige hoo sai ehitustegevus sisse siis, kui Octavianus sai pärast Egiptuse vallutamist a. 30 eKr. Rooma ainuvalitsejaks. 27. a. eKr. tunnustas ka senat Octavianuse kõrgeimat võimu ning andis talle Augustuse tiitli. Alguse sai Varasekeisririigi e. printsipaadi ajajärk ( 30. a. eKr. - 284.a. pKr. ), kus princeps`i võim ei olnud veel autokraatlik. See oli periood, kus tekkis klassikaline rooma arhitektuur, mis esmajärjekorras pidi väljendama riigi võimsust. Treav sisepoliitiline olukord Rooma riigis viis 2. - 1. saj. eKr. sotsiaalsete kokkupõrgete ja kodusõdadeni. Kuna vabariiklik kord ei suutnud enam riiki ohjes hoida, tegid mitmed väejuhid katseid haarata ainuvõimu, see õnnestus lõplikult alles Octavianusel, kes end 27. a
annaabi.ee 
