Koorimuusika valdkonnast tõstaksin eriti esile Veljo Tormist. Teised armastavad kirjutada instrumentaalmuusikat. Tormis on aga leidnud toreda seose nende kahe vahel... Cyrillus Kreek ja Mart Saar õppisid omal ajal Peterburis, Veljo 6 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/looming.htm 6 Tormis Moskvas, see tähendab kodust kaugel. Ometigi on just nemad kõige paremini leidnud tee meie rahvamuusika varasalvede juurde."7 Vastates ajakirjanike küsimusele ,,Millisena kujutate ette juubelilaulupidu 200. aastapäeval?" ütleb Gustav Ernesaks: ,,Mida laulame? Ei oska öelda. Võib-olla, et mõni helilooja kujundab kogu peo, alates avasignaalist kuni finaalini, muidugi mitte ainult oma lauludest. Midagi sellele lähedast võib kujuneda ehk ka eeloleval laulupeol, kus Veljo Tormise ,,Laulu algus" oma I üldlaulupeol lauldud ,,Sind
ühiskondlik tegelane ja muusikakirjanik (võib öelda, et Weber oli Lääne-Euroopa heliloojate-romantikute seas esimeseks aktiivseks ühiskondlikuks tegelaseks, kellel oma tegevuses tuli kokku põrgata parempoolsete ringide vastuseisuga). Saksa romantism iseenesest oli väga vastuoluline, sisaldades endas nii revolutsioonilisust kui ka reaktsioonilisust. Siin kohtame viljakat püüdu rahvuslikkusele, looduse ja mineviku unustatud varasalvede juurde, ent samal ajal esineb siin ka maailmast põgenemist, haiglast müstikat ja teovõimetust. Selline vastuolulisus esineb ka saksa romantilises ooperis, mille aluseks said saagad, muinasjutud ja legendid, milledes armastus ja lunastus, needus ja süütegu tugevamini kui teistel aegadel domineerisid. Muidugi on ekslik arvata, nagu oleks Weber ainsaks pioneeriks saksa
annaabi.ee 
