"Kalevalas" ja "Kalevipojas" ülendavaid, kokkuvõttes tuleviku poole pööratud pilte oma rahva muinasajast. Juba valgustusajastus endas leidus rohkesti märke sellest, et XVIII sajandil tormiliselt levima hakanud ratsionalism ja iseäranis materialism ühiskonna vaimsele osale täielikku rahuldust ei toonud. Pigem tajuti nende filosoofiaid kui tuge kodanlusele, mida ajendas peamiselt maine äriinstinkt. Sellepärast leidsid Rousseau loodusreligioon ning saksa vararomantilise "tormi ja tungi" tundeline mäss inimest ahistavate nii seisuslike kui ka mõistuslike normide vastu eriti tollase noorsoo seas vaimustunud poolehoidjaid. Looduse- ja loomulikkuseihalus kujunes romantismis üleüldiseks kultuseks. Mässati seltskondlike tabude ja ettekirjutuste vastu, igatseti pageda ühiskondlikust lärmist lihtsasse maaellu ja looduse rüppe. Ka mineviku idealiseerimine sugenes samast lättest: keskaja
seotud isalt päritud nõrkusega Beethoven jõi üsna ohtralt. "Hiline stiil", milleni Beethoven oli läbi kriisiaja jõudnud, on fenomeen, mis esineb ilmekalt paljude suurmeeste loomingus. See on kokkuvõte, milleni jõutakse läbi erilise süvenemise, tihti alles siis, kui ollakse eemaldunud aktiivsest muusikaelust. Beethoveni hilises loomingus nähakse tihti klassitsistliku ja romantilise stiili üleminekufaasi, tegelikult on Beethoveni hilistel teostel väga vähe pistmist vararomantilise väljenduslaadiga. Romantilistena võiks käsitleda küll hilise ajajärgu esimesi tähelepanuväärseid töid kuuest laulust koosnevat tsüklit "Kaugele armastatule". Üldiselt aga on tema hilistele teostele omane eriliselt ratsionaalne ja ökonoomne vormikorraldus ning muusikaliste ideede äärmiselt loogiline vormistus. Aastatel 1817 1818 kirjutas Beethoven oma viimase viie aasta suurima tööna klaverisonaadi. Samal ajal töötas ta ka oma elu tähtsaimate suurteostega.
1 1803 -1882, eesti kirjanik ja arst. Lõpetanud Tartu kujunemisele. Olulised teened eesti kirjakeele ülikooli, pärast ülikooli lõpetamist töötas arendamisel ja uue kirjaviisi võiduleviimisel. Kreutzwald 44 aastat linnaarstina Võrus . Valgustusliku realismi tunnused on segunenud Kreutzwaldi tegevuse üks põhisuundi vararomantilise muinsus- ja pseudomütoloogia rahvavalgustus; maailmavaade lähedane deismile, joontega. Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus valgustuslik-demokraatlik. Esteetilistel vaadetel 3 on üldse kõige silmapaistvam dokument lähtekohta: eesti folkloor, Euroopa 19.sajandil, mis on faktirikkas, valgustab mitte valgustuskirjandus, saksa romantism ja ainult asjaosaliste ja mitmetahulist tegevust, vaid publitsistlik tegevus
annaabi.ee 
