erinevad kasulikud eluead. Näide. Ettevõte soetab tootmisliini soetusmaksumusega 10 miljonit krooni. Tootmisliini kasulik eluiga on vähemalt 10 aastat, kuid see sisaldab teatud komponente, mis tuleb välja vahetada iga 3 aasta tagant. Väljavahetatavate komponentide hinnanguline soetusmaksumus on 1 miljon krooni. Ettevõte võtab soetamisel väljavahetatavad komponendid arvele eraldi varaobjektina: D Põhivara (tootmisliin; amortiseeritakse 10 a. jooksul) 9 milj. D Põhivara (vahetatavad komponendid; 3 a. jooksul) 1 milj. K Raha 10 milj. Kolme aasta pärast kantakse väljavahetatavate komponentide jääkmaksumus (juhul, kui see veel ei ole jõudnud nullini amortiseeruda) kulusse ning uute komponentide soetusmaksumus (mis võib olla ka suurem või väiksem kui 1 miljon krooni) võetakse arvele uue varaobjektina.
Vara reealne väärtus 14 mlj Kohustisi 11 mlj Puhasvara 3 mlj Maksti 10 mlj ehk siis 7 mlj rohkem, kui asi väärt oli. Seega goodwill on 7 miljonit eurot. D: Vara 14 mlj D: Goodwill 7 mlj K: Kohustised 11 mlj K: Pangakonto 10 mlj Ü-11.5 Raadiojaam XYZ sai frantsiisi raadio lainepikkuse kasutamiseks seitsme aasta jooksul. Frantsiisi saamisega seotud kulutused (õigusabi, vormistamine, lõivud jne) moodustasid 98 000 eurot. Need kulutused kajastati 1.04.20X8 ainetu varaobjektina Frantsiis. Teha frantsiisi amortiseerimiseks vajalikud raamatupidamiskanded majandusaasta lõpul 31.12.20X8 ja 31.12.20X9 ____ Ostu kajastamine: D: Frantsiis 98 000 K: Arvelduskono 98 000 1.kasutsuaastal on 9 kuu kulu 20X8 10 500 kulu (9/12) 20X9 14 000 kulu (saadud lineaarsel meetodil 98 000 / 7) Ü-11.6 Farmaatsiatoodete valmistamise ja hulgimüügiga tegelev Farmaatsiafirma tehingute ja muude sündmuste kohta on teada järgmist: 1) 4.01
a) Bilansi aktivakontod vähenevad deebetis ning passivakontod kreeditis; b) Deebetkanded suurendavad ja kreeditkanded vähendavad kontode saldot; c) Bilansi aktivakontod suurenevad kreeditis ning passivakontod deebetis; d) Kreeditkanded suurendavad ja deebetkanded vähendavad kontode saldot; e) Kontraaktivakontod suurenevad kreeditis ja vähenevad deebetis. 23. Tõene või Väär. Tõmba ring ümber õigele väitele: a) Tulevase perioodi ettemakstud kulu kajastatakse varaobjektina. T V b) Kui firma üürib kontoriruumid, lubades tasuda üüri, siis selle tehingu tagajärjel vara suureneb ja kohustused vähenevad. T V c) Tulude ja kulude vastandamise põhimõte on seotud tekkepõhise arvestusega. T V d) Kasumliku ja maksejõulise firma raamatupidamises on alati ülekaalus deebetsaldoga kontod. T V e) Raamatupidamisbilanssi nimetatakse ka Finantsseisundi muutumise aruandeks. T V 24
Müük kajastatakse ning tekib raha saamise õigus. (juriidilised isikud on kohustatud lähtuma tekkepõhisest arvestusprintiibist). Tulude ja kulude õige vastandamise printsiip –Tuludele tuleb vastandada kõik need kulud, mis on tulu saamiseks tehtud (samas kasumiaruandes). Kui olen nt omandanud kalkulaatori eesmärgiga edasi müüa, siis kui pole eesmärki realiseerinud, ehk edasi müünud, ei tohi seda kuluna märkida vaid varaobjektina. See on ressurss, mida tulevikus saan kasutada. Kui olen kalkulaatori edasi müünud, siis võin selle kalkulaatori ostmisel makstud raha kuluna kajastada ning saadud tulu tuluna kajastada. Kõiki kulusid ei saa tuludele vastandada juhul, kui nad pole vastandatavad. TTÜs koolituskulud saab vastandada tuludele. Raamatupidamine on valdkond, mis on tugiteenus, kust saadakse finantsinfot. Otseselt raamatupidamise tööga tulu ei teeni (ttü teenib koolituse eest tulu)